ÕPPEMATERJALID | Soopõhine desinformatsioon

Need BECIDi 2026. aasta konverentsi „Resilient Voices: Women & Disinformation“ põhjal koostatud õppematerjalid käsitlevad soopõhise desinformatsiooni toimimist ning selle mõju inimestele ja avalikus elus osalemisele. Materjalides vaadeldakse soostereotüüpide, sotsiaalmeedia, emotsionaalselt laetud narratiivide ja tehisaru loodud sisu rolli ning antakse praktilisi juhiseid manipuleerivate narratiivide äratundmiseks ja neile reageerimiseks.

Eelkõige galeriidele, raamatukogudele, arhiividele ja muuseumidele (GLAM) mõeldud materjalid sisaldavad:
– praktilisi küsimusi;
– juhiseid;
– plakateid;
– muudetavat töölehte, mida saab kasutada kogude ja näitustega töötamisel, haridustegevustes ning avalikus kommunikatsioonis.

Materjalid on saadaval inglise, eesti, läti ja leedu keeles.

Ingliskeelne versioon:

Eestikeelne versioon:

Lätikeelne versioon:

Leedukeelne versioon:

28. september 2026 kell 16.00–17.00
Veebis | inglise keeles

Registreeru SIIN.

Kuidas aidata noortel manipuleerimist ära tunda, desinformatsioonis orienteeruda ning saada teadlikumateks ja aktiivsemateks demokraatlikus ühiskonnas osalejateks?

Liitu BECIDi ja FACT Hubi ingliskeelse veebiseminariga, kus tutvustatakse Rumeenia organisatsiooni Expert Forum (EFOR) välja töötatud ja katsetatud praktilisi meediapädevuse õppematerjale. Veebiseminar on mõeldud õpetajatele, GLAM-sektori spetsialistidele, noorsootöötajatele ning kõigile teistele, kes tunnevad huvi meedia- ja infopädevuse ning demokraatiahariduse vastu.

Mida veebiseminarilt oodata?

Veebiseminaril tutvustab Expert Forumi meeskond valikut tunnikavadest ja praktilistest tegevustest, mille eesmärk on muuta meediapädevuse õppimine noorte jaoks kaasahaaravaks ja kättesaadavaks. Materjalides käsitletakse selliseid teemasid nagu desinformatsioon ja manipuleerimine, digioskused, kriitiline mõtlemine ning aktiivne kodanikuks olemine.

Teooriale keskendumise asemel pakub veebiseminar konkreetseid näiteid ja õppematerjale, mida saab kohandada kasutamiseks nii formaalses kui ka mitteformaalses õppes – näiteks koolides ja noorteorganisatsioonides, aga ka raamatukogudes, muuseumides ning teistes kultuuri- ja haridusasutustes.

Materjalid töötas Expert Forum välja aastatel 2024–2026 ning neid katsetati koostöös Rumeenia põhikoolide ja gümnaasiumide ühiskonna- ja humanitaarainete õpetajatega. Expert Forumi loodud materjale on õppetöös juba kasutanud üle 10 000 Rumeenia õpilase.

Valik veebiseminaril tutvustatavatest materjalidest on kättesaadav inglise keeles.

Kellele on veebiseminar mõeldud?

Veebiseminarile on oodatud kõik, kes töötavad meedia- ja infopädevuse valdkonnas või tunnevad selle vastu huvi, eelkõige:

• õpetajad ja teised haridustöötajad;
• raamatukogude, muuseumide ja arhiivide töötajad ning teised GLAM-sektori esindajad;
• noorsootöötajad ja koolitajad;
• meediapädevuse valdkonna praktikud ja organisatsioonid;
• teised, kes töötavad noorte, kodanikuhariduse või demokraatiahariduse valdkonnas.

FACT Hubist ja Expert Forumist

FACT (Fighting Against Conspiracy and Trolls) on sõltumatu ja erapooletu keskus, mis loodi 2025. aastal Euroopa Digimeedia Vaatluskeskuse (EDMO) võrgustiku raames. FACT ühendab uurivaid ajakirjanikke, sotsiaalmeedia eksperte ja poliitikaanalüütikuid.

Expert Forum (EFOR) on Rumeenia mõttekoda, millel on pikaajaline kogemus demokraatia- ja meediapädevuse hariduse valdkonnas. Alates 2015. aastast on EFOR teinud koostööd Rumeenia ja Moldova Vabariigi õpetajatega, et arendada ja parandada noorte õppimisvõimalusi.

Praktiline info

Kuupäev: 28. september 2026
Kellaaeg: 16.00–17.00 (GMT+3)
Keel: inglise keel
Formaat: veebis, 45-minutiline ettekanne, millele järgneb küsimuste ja vastuste voor
Osalemine: tasuta

Kuidas mõjutab soopõhine desinformatsioon inimesi, kes osalevad avalikus elus, ja mida saame selle vastu teha? Need küsimused olid BECIDi konverentsi „Resilient Voices: Women & Disinformation“ („Kerksed hääled: naised ja desinformatsioon“) keskmes. Konverents tõi kokku poliitikakujundajad, ajakirjanikud, teadlased ja kodanikuühiskonna esindajad, et uurida, kuidas sugu ja identiteeti kasutatakse üha enam avaliku arutelu mõjutamiseks. Arutelud näitasid, et probleem ei piirdu üksikute rünnakutega: soopõhine desinformatsioon võib vaigistada inimeste hääli, vähendada soovi avalikus elus osaleda ning lõppkokkuvõttes nõrgestada demokraatlikku arutelu.

Pärast konverentsi jätkasime neil teemadel vestlust esinejatega. Eesti Riigikogu liige Hanah Lahe arutleb selle üle, milline roll on meestel soopõhise desinformatsiooni vastu võitlemisel ning miks on oluline luua naiste häältele ja osalemisele rohkem ruumi. Teadlane Jānis Šabanovs käsitleb probleemi teist tahku: sotsiaalmeedias levivaid soostereotüüpe ning seda, kuidas need mõjutavad meie arusaamu ja aitavad meil teavet korrastada. Mõlemad vaatenurgad osutasid konverentsil samale põhiprobleemile – stereotüübid ja soopõhised narratiivid ei jää üksnes veebikeskkonda, vaid võivad mõjutada seda, kes tunneb end avalikus arutelus osalemiseks piisavalt kindlalt ning kuidas tema osalemist tajutakse.

Kerksuse suurendamiseks tuleb mõelda ka sellele, mida saab praktikas ära teha. Augustina Zamuškevičiūtė rõhutab, et soopõhist desinformatsiooni tuleb käsitleda laiema ühiskondliku probleemina, suurendada avalikkuse teadlikkust ning otsida lahendusi Balti riikides ühiselt, mitte igas riigis eraldi. Ajakirjanik Alina Lastovska toob aga esile nende inimeste vaatenurga, kes puutuvad oma töös otseselt kokku vaenulikkuse ja rünnakutega. Need kogemused kinnitavad vajadust tugevama meediapädevuse, sõltumatu ajakirjanduse ning paremate tugisüsteemide järele inimestele, kes satuvad veebiahistamise ja desinformatsiooni sihtmärgiks.

Soopõhise desinformatsiooni vastu võitlemiseks ei ole ühtainsat lahendust. Linda Curika rõhutab, kui oluline on naiste vastastikune toetus vaenulikus inforuumis, ning jagab oma kogemusi soopõhise vaenulikkusega veebis. Hanah Lahe juhib samal ajal tähelepanu platvormide, algoritmide ja õigusloome vastutusele. Kokkuvõttes toovad intervjuud esile ühe „Resilient Voices“ konverentsi keskse sõnumi: tervema inforuumi kujundamine nõuab ühist tegutsemist nii inimestelt, meedialt, kodanikuühiskonnalt, poliitikakujundajatelt kui ka tehnoloogiaplatvormidelt. Inimeste võimaluse kaitsmine vabalt sõna võtta ja ühiskonnaelus osaleda tähendab lõppkokkuvõttes demokraatia enda kaitsmist.

2026. aasta suvel jõudis Läti ja Leedu publiku ette „Läti keele tunnid“ (Latviešu valodas stundas) – terav, irooniline, kuid samas sügavalt inimlik lugu keelest, kuuluvusest ja tundest, et oma õigust ühiskonda kuuluda tuleb ikka ja jälle tõestada.

Lavastuse keskmes on Kolja, Lätis sündinud ja kogu elu seal elanud mees, kes valmistub riigikeele tasemeeksamiks. Peagi muutub ametlik eksam aga palju keerulisemaks sisemiseks proovikiviks. Kolja peab silmitsi seisma oma sooviga kuhugi kuuluda, hirmuga ootustele mitte vastata ning küsimustega oma koha kohta riigis, mida ta peab koduks.

„Läti keele tunnid“ ei ole lihtsalt lavastus keelest. See on lugu eksamist ja kuuluvusest.

Daugavpilsist Visaginasesse

Lavastuse teekond sai alguse Daugavpilsis New Easti Kultuuriinstituudi ruumides, kus 8. juulil toimus publikuga peaproov ning 9. juulil esietendus. Juba järgmisel päeval, 10. juulil, etendati „Läti keele tunde“ Cēsises vestlusfestivalil LAMPA. 13. augustil ületas lavastus Läti piiri ja jõudis Leetu, kus seda mängiti Visaginase Draugystė kultuurikeskuses.

Kokku külastas etendusi kohapeal ligikaudu 325 inimest: 80 Daugavpilsis, 200 Cēsises ja 45 Visaginases.

Osalemine festivalil LAMPA oli eriti märgilise tähendusega. Lavastuse teemad sobitusid loomulikult festivali arutelukeskkonda, juhtides tähelepanu küsimustele, mis Läti ühiskonnas sageli kõrvuti eksisteerivad, kuid ei jõua alati avatud dialoogi: identiteet ja keel, lõimumine ja üksildus, rahvusvähemuste kogemused, demokraatlik kerksus, propaganda mõju ning inimese võime muutuda.

Kui keelest saab piir

Lavastus väldib teadlikult lihtsustatud käsitlust rahvustevahelisest konfliktist või lõhestunud ühiskonnast. Selle asemel keskendutakse inimese psühholoogilisele kogemusele ja dekoloniseerimisega kaasnevatele küsimustele – eneseväärikusele, kuuluvusele ning elule olukorras, kus inimene tunneb, et teda pidevalt hinnatakse.

Keel ei ole lavastuses pelgalt kultuuriline sümbol või identiteedi üle uhkuse tundmise allikas. Sellest saab ka institutsionaalne filter – piir „lubatu“ ja „mittelubatu“, kuuluvustunde ja vajaduse vahel oma kuuluvust ametlikult tõestada.

Olulist rolli mängib Kolja sisehääl – irooniline, agressiivne, humoorikas ja kohati hirmutav. See provotseerib ja aitab teda, alandab teda ning toob pinnale vanad solvumised. Sisehääl muutub metafooriks sellele, kuidas ühe inimese sees võivad korraga eksisteerida isiklikud kogemused, ümbritseva keskkonna mõjud, propaganda, stereotüübid ja lahendamata ühiskondlikud konfliktid.

Just see pinge võimaldab lavastusel käsitleda keerulisi küsimusi mitte abstraktsete poliitiliste kategooriate, vaid ühe inimese läbielatud kogemuse kaudu.

Vestlus jätkub pärast etendust

„Läti keele tundide“ loojatele oli oluline, et lavastus ei jääks ühepoolseks sõnumiks. Pärast Daugavpilsi esietendust toimus publiku ja loomingulise meeskonna vahel vabas vormis vestlus, mis andis võimaluse jätkata laval alanud dialoogi.

Pärast etendusi paluti publikul täita ka tagasisideküsitlus. Vastuste põhjal sai lavastus keskmiseks hindeks 9,8 punkti 10-st, mis näitab publiku erakordselt positiivset vastuvõttu.

Lavastus on pälvinud ka laiemat tunnustust. See on lisatud Läti kultuuriharidusprogrammi „Latvijas skolas soma“ („Läti koolikott“) ning teatrilavastuste kataloogis Izrades.lv on publiku antud hindeks 10,0.

Lavastus, mis elab avalikus ruumis edasi

„Läti keele tunnid“ on pälvinud märkimisväärset meediatähelepanu. Läti ja Leedu meedias ning New Easti kommunikatsioonikanalites on kokku ilmunud 38 kajastust, sealhulgas 25 sotsiaalmeediapostitust, 11 artiklit ja kaks videolugu.

Lavastuse jäädvustused võimaldavad sellel jõuda publikuni ka väljaspool etendusi. Olemas on etenduse täispikk video- ja helisalvestis ning foto- ja videomaterjalid.

Mitmekeelsus ei ole üksnes lavastuse teema, vaid ka selle vormi lahutamatu osa. „Läti keele tunde“ mängitakse vene ja läti keeles, sealhulgas aktsendiga kõneldavas läti keeles, ning etendusel on läti-, vene- ja ingliskeelsed subtiitrid.

Etendus kestab 90 minutit. Tugeva keelekasutuse tõttu ei ole see soovitatav alla 16-aastastele vaatajatele.

Loominguline meeskond

Lavastuse idee autor on Vadims Bogdanovs, kes mängib ka peaosa. Lavastaja on Edvīns Klimanovs ning näidendi autor Andrejs Timofejevs.

„Läti keele tunnid“ esitavad küsimuse, millele ei ole üht ega lihtsat vastust: mida vajab inimene selleks, et tunda end tõeliselt kuhugi kuuluvana? Keeleoskust saab eksamil kontrollida. Palju keerulisem on mõõta tunnet, et sind aktsepteeritakse – et sa ei pea pidevalt tõestama oma õigust kuuluda paika, kus sa elad.

Seetõttu ei lõpe „Läti keele tundide“ lugu eksami lõppemise ega lavatulede kustumisega. See jätkub publiku omavahelistes vestlustes ning küsimustes keele, identiteedi, ajaloolise kogemuse ja selle kohta, millises ühiskonnas me soovime elada.

Etenduse täispikk salvestus: Watch “Latvian Language Lessons” 

Kuidas aidata inimestel ära tunda manipuleerimist poliitilises kommunikatsioonis, muutmata meediapädevuse õpet järjekordseks loenguks?

BECIDi uus valimisteemalise praktilise meedia- ja infopädevuse sekkumise juhend tutvustab Propawheeli – mängulist ja kaasavat meedia- ja infopädevuse tööriista, mis töötati välja seoses Eesti 2025. aasta kohalike valimistega. Propawheel tutvustab kaheksat levinud manipuleerimisvõtet – alates isiklikest rünnakutest ja sildistamisest kuni „meie versus nemad“ narratiivide ja enamusega kaasamineku efektini – ning innustab osalejaid märkama, kuidas neid võtteid kasutatakse nii poliitilises kui ka igapäevases kommunikatsioonis.

Propawheeli katsetati esimest korda Tartu Ülikooli raamatukogus ning hiljem on see jõudnud ka teistesse haridus- ja kultuuriasutustesse. See näitab, kuidas lihtne füüsiline ja interaktiivne lahendus võib innustada kriitiliselt mõtlema ning tekitada sisukaid arutelusid.

Uus juhend võimaldab Propawheeli ideed hõlpsasti ka mujal rakendada. See sisaldab praktilisi juhiseid soodsa lauapealse Propawheeli valmistamiseks, kaheksa manipuleerimisvõtte selgitusi ning ideid selle kasutamiseks raamatukogudes, muuseumides, galeriides ja arhiivides.

Propawheeli kontseptsioon liigub ka digikeskkonda. Lätis töötatakse enne 2026. aasta parlamendivalimisi koostöös Läti avalik-õigusliku meedia (LSM) ja Re välja selle digitaalset versiooni. Järgmisena on kavas kohandada lahendus Leedu jaoks.

Tutvu juhendiga ja saa inspiratsiooni, et panna meediapädevuse ratas pöörlema!

BECID soovib juhtida tähelepanu Euroopa Digimeedia Vaatluskeskuse (EDMO) korraldatavale koolitusele, mis toimub identiteedipõhist desinformatsiooni käsitleva koolitussarja raames.

Sarja kolmas moodul „Inimesed, mitte narratiivid: LGBTQ inimeste ja kogukondade vastu suunatud identiteedipõhine desinformatsioon“ toimub veebis 15. juunil 2026 kell 15.30–17.30 (Kesk-Euroopa suveaja järgi).

Koolitus keskendub sellele, kuidas LGBTQ inimesi ja kogukondi puudutavaid desinformatsiooninarratiive luuakse, võimendatakse ja levitatakse veebikeskkonnas. Osalejad saavad ülevaate valdkonna peamistest suundumustest, väljakutsetest ning meetoditest, kuidas identiteedipõhist desinformatsiooni ära tunda ja sellele reageerida.

Koolitusel esinevad tunnustatud eksperdid organisatsioonidest, mis tegelevad desinformatsiooni uurimise, meediapädevuse ja digiõigustega:

• Guy Fiennes (Institute for Strategic Dialogue)
• Bulcsú Hunyadi (HDMO, Political Capital Institute)
• Ivan Ruta Cuker (CEDMO, Charles University in Prague)
• Jenni Olson (GLAAD)
• Leanna Garfield (GLAAD)

Koolitus võib pakkuda erilist huvi teadlastele, ajakirjanikele, faktikontrollijatele, poliitikakujundajatele, õpetajatele ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegutsevad infokeskkonna usaldusväärsuse, digipädevuse ja demokraatliku vastupanuvõime valdkonnas.

Kuupäev: 15. juuni 2026
Kellaaeg: 15.30–17.30 (Kesk-Euroopa suveaja järgi)
Toimumisviis: veebis
Registreerimise tähtaeg: 15. juuni 2026 kell 12.30 (Kesk-Euroopa suveaja järgi)

BECID julgustab kõiki oma võrgustiku liikmeid, kes tunnevad teema vastu huvi, koolitusel osalema ning tutvuma uusimate teadusuuringute ja praktiliste lähenemisviisidega identiteedipõhise desinformatsiooni käsitlemisel.

Lisateabe saamiseks ja registreerumiseks külasta EDMO sündmuse lehte.

„Pettuste maailm on aja jooksul muutunud üha keerukamaks. Veel mõned aastad tagasi hoiatas politsei inimesi, et turult ei tasu pakendatud kaupa ilma seda kontrollimata osta, sest püksipaari asemel võis pakist leida vaid ühe püksisääre. Tänapäeval peame aga rääkima petuskeemidest, kus inimesed meelitatakse veebipettustesse, mis võivad neilt võtta mitte ainult püksipaari hinna, vaid ka kodu, elusäästud ning jätta nad isegi võlgadesse.“

Nende sõnadega juhatas politseinik Maarja Punak sisse BECIDi uusima veebiseminari teema.

Hiljutine ja eriti kõnekas näide pärineb Eestist, kus Eesti Kunstnike Liit (EKL) teatas 18. mail, et on langenud ulatusliku finantspettuse ohvriks. Pressikonverentsil selgitas EKLi president Maarin Ektermann, et 15. mail umbes kell 13 võttis temaga ühendust SEB Pank seoses pearaamatupidaja konto kaudu tehtud kahtlaste tehingutega. Ülekandeid oli tehtud nii liidu Swedbanki kui ka SEB kontodelt. Ektermanni sõnul ulatus kahju peaaegu 700 000 euroni.

See juhtum näitab ilmekalt, kui veenvaks ja keerukaks on tänapäevased petuskeemid muutunud, ning rõhutab, kui oluline on aidata mälestusasutuste töötajatel selliseid ohte ära tunda ja ennetada.

Raamatukogud, muuseumid, arhiivid ja galeriid on sageli kohad, kuhu inimesed pöörduvad abi saamiseks digiteenuste kasutamisel või teabe õigsuse kontrollimisel. Eriti eakad ja väiksema digikogemusega inimesed usaldavad mälestusasutuste töötajaid ning küsivad neilt sageli nõu, kui puutuvad kokku võimalike petuskeemide, väärinfo või kahtlase tegevusega internetis.

1. juunil 2026 korraldas BECID järjekordse veebiseminari Balti riikide mälestusasutuste spetsialistidele. Seekord laiendasime seminarisarja uude teemavaldkonda ning keskendusime veebipettustele, petuskeemidele ja digiturvalisusele. Seminaril käsitleti kõige levinumaid ohte ja skeeme, millega inimesed tänapäeval kokku puutuvad, kuidas märgata ohumärke ning milliseid praktilisi samme saab astuda pettuste ennetamiseks. Samuti arutati petuskeemide, digitaalse infokeskkonna ja veebiturvalisuse omavahelisi seoseid.

Veebiseminaril osales kokku 153 inimest: Eesti rühmas 83, Läti rühmas 50 ja Leedu rühmas 20 osalejat. Nagu tavapäraselt, jagunesid osalejad eesti-, läti- ja leedukeelsetesse arutelurühmadesse.

Eesti: veebipettuste kasvav keerukus

Eesti rühmas andis Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonijuht ning politseinik Maarja Punak ülevaate veebipettuste olukorrast Eestis.

Punaku sõnul muutuvad veebipettused üha keerukamaks ja süsteemsemaks. Ainuüksi tänavu on Eestis inimesed kaotanud petturitele juba ligikaudu 8 miljonit eurot.

Kasvava ohu vastu võitlemiseks on Politsei- ja Piirivalveamet loonud spetsiaalse pettuste töörühma, teeb tihedat koostööd teiste riigiasutustega ning valmistab ette uusi teavitusmaterjale ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et aidata erinevatel sihtrühmadel petuskeeme paremini ära tunda.

Erilist tähelepanu pööratakse nüüd niinimetatud kombineeritud petuskeemidele, kus petturid esinevad ühe skeemi jooksul mitme erineva organisatsiooni esindajatena. Samuti käsitleti tehisintellekti abil loodud ja manipuleeritud pilte, mis võivad lähitulevikus kujuneda üheks olulisemaks uueks ohuks.

Kuigi internetikaubanduse ja müügipettustega seotud kahjud ei ole viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, esineb endiselt juhtumeid, kus ohvrid satuvad nii tugeva psühholoogilise surve alla, et müüvad pettuse tagajärjel isegi oma kodu. Politsei- ja Piirivalveameti tähelepanekute kohaselt teatavad paljud inimesed petukirjadest ja petturlikest telefonikõnedest, mistõttu on ennetus, teadlikkus ja kriitiline mõtlemine olulisemad kui kunagi varem.

Läti: petturite stsenaariumi mõistmine

Läti rühmas jagas Marina Ivanova organisatsioonist New East Culture Institute oma isiklikku kogemust pettuste ja petuskeemidega kokku puutumisel. Ta esitas oma loo eriti kaasahaaraval viisil, käsitledes seda kui teatristsenaariumi.

Marina selgitas, et pärast enda kogemuse ja paljude teiste juhtumite põhjalikku analüüsimist jõudis ta järeldusele, et kuigi tegevuspaik ja tegelased võivad muutuda, jääb petturite „stsenaarium“ üllatavalt sarnaseks.

Samuti tõi ta esile mitmeid psühholoogilisi ja olukorralisi tegureid, mis mõjutavad inimeste käitumist pärast seda, kui petturid on nendega ühendust võtnud. Ta rõhutas, kui oluline on sellises olukorras peatuda, võtta hetk mõtlemiseks ning rääkida kellegagi, kes ei ole olukorraga otseselt seotud. Sageli on see kõige kiirem ja tõhusam viis petturite strateegia katkestamiseks ning olukorra kainelt hindamiseks.

Marina rõhutas ka seda, et pettuse ohvriks võib sattuda igaüks, sealhulgas kõrgelt haritud ja noored inimesed. Nagu ta märkis, ei põhine petuskeemid teadmiste või intelligentsuse puudumisel, vaid kognitiivsel manipuleerimisel, emotsionaalsel survel ja hoolikalt läbimõeldud psühholoogilistel võtetel.

Leedu: pettused ja andmekaitse

Leedu rühmas pidas Gertrūda Pliaukštytė ettekande Leedus aset leidnud pettuse- ja andmelekkega seotud juhtumitest, jagades reaalseid näiteid ning ülevaadet petturite pidevalt arenevatest tegevusmeetoditest.

Lisaks hiljutistele juhtumiuuringutele andis Gertrūda osalejatele praktilisi soovitusi, kuidas paremini kaitsta ennast ja oma isikuandmeid. Erilist tähelepanu pöörati igapäevastele paroolide loomise ja haldamise harjumustele, rõhutades, et tugevad paroolid on üks tõhusamaid kaitsemeetmeid pettuste, identiteedivarguste ja küberohtude vastu.

Kuna petuskeemid muutuvad kogu Baltikumis järjest keerukamaks, on kultuurivaldkonna GLAM-sektori (galeriid, raamatukogud, arhiivid ja muuseumid) spetsialistide digipädevuse ja teadlikkuse tugevdamine jätkuvalt väga oluline. Andes töötajatele teadmised, mis aitavad petuskeeme ära tunda, kasutajaid toetada ja turvalist veebikäitumist edendada, saavad mälestusasutused mängida olulist rolli vastupidavama ja teadlikuma ühiskonna kujundamisel.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Baltic Balti Infohäirete Sekkekeskuse (BECID) koostöös valminud värske uuring näitab, et Eesti raamatukogud on kujunenud palju enamaks kui pelgalt raamatute laenutamise kohad. Üha enam täidavad need kogukonnakeskuste rolli, aidates inimestel toime tulla kiiresti muutuvas digikeskkonnas, mida kujundavad e-riigi teenused, väärinfo, tehisintellekt ning üha keerukam infokeskkond.

Uuring tõi esile mitu olulist väljakutset tänapäevases infokeskkonnas. Vanemaealised vajavad järjest enam igapäevast tuge digiteenuste kasutamisel, samal ajal kui paljud 30–50-aastased kipuvad oma info- ja digipädevust üle hindama. Noorte seas täheldasid teadlased teabe otsimise oskuste nõrgenemist, allikakriitilisuse vähenemist ning kasvavat kalduvust usaldada liiga kergekäeliselt tehisintellekti loodud vastuseid. Väiksemates kogukondades süvendab neid probleeme sageli nii inim- kui ka rahaliste ressursside nappus.

Raamatukogud on neile väljakutsetele vastanud loovate lahendustega. Üha enam rakendatakse põlvkondadevahelisi digimentorluse programme, kus noored aitavad vanemaealistel digikeskkonnas paremini toime tulla. Samuti korraldavad raamatukogud mängulisi töötubasid, mis keskenduvad infootsingule ja kriitilisele mõtlemisele, ning kasutavad tehisintellekti õppe- ja teavitusmaterjalide loomiseks ning kogukonnaga tõhusamaks suhtlemiseks. Oluliseks on muutunud ka koostöö koolide, noortekeskuste, päevakeskuste ja IT-erialade tudengitega.

Uuring tõi esile ka ühe olulise tähelepaneku: inimesi ei köida sageli pealkiri „meediapädevuse koolitus“, kuid nad osalevad hea meelega töötubades, mis käsitlevad optilisi illusioone, meeme, propagandapilte või müütide kummutamist. Teisisõnu soovivad inimesed oma teadmisi ja oskusi arendada, kuid nad haaravad kergemini kaasa siis, kui õppevorm on praktiline, loov ja nende igapäevaeluga seotud.

Uuringu tulemused kinnitavad, et infokeskkonna vastupanuvõime ei kujune üksnes klassiruumides ega riiklike strateegiate kaudu. See sünnib kohalikes kogukondades, raamatukogudes ja inimestevahelistes suhetes – igapäevastes kohtumispaikades, kus õpitakse, jagatakse teadmisi ja toetatakse üksteist.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Baltic Engagement Centre for Combating Information Disordersi (BECID) koostöös valminud värske uuring näitab, et Eesti raamatukogud on kujunenud palju enamaks kui pelgalt raamatute laenutamise kohad. Üha enam täidavad need kogukonnakeskuste rolli, aidates inimestel toime tulla kiiresti muutuvas digikeskkonnas, mida kujundavad e-riigi teenused, väärinfo, tehisintellekt ning üha keerukamaks muutuv infokeskkond.

Uuring tõi esile mitu olulist väljakutset tänapäevases infokeskkonnas. Vanemaealised vajavad üha enam igapäevast tuge digiteenuste kasutamisel, samal ajal kui paljud 30–50-aastased kipuvad oma info- ja digipädevust üle hindama. Noorte seas täheldasid teadlased infootsinguoskuste nõrgenemist, allikakriitilisuse vähenemist ning kasvavat kalduvust usaldada liiga kergekäeliselt tehisintellekti loodud vastuseid. Väiksemates kogukondades süvendab neid probleeme sageli nii inim- kui ka rahaliste ressursside nappus.

Raamatukogud on nendele väljakutsetele vastanud loovate lahendustega. Üha enam rakendatakse põlvkondadevahelisi digimentorluse programme, kus noored aitavad vanemaealistel digikeskkonnas paremini toime tulla. Samuti korraldavad raamatukogud mängulisi töötubasid, mis keskenduvad infootsingule ja kriitilisele mõtlemisele, ning kasutavad tehisintellekti õppe- ja teavitusmaterjalide loomiseks ning kogukonnaga tõhusamaks suhtlemiseks. Oluliseks on muutunud ka koostöö koolide, noortekeskuste, päevakeskuste ja IT-tudengitega.

Uuring tõi esile ka ühe olulise tähelepaneku: inimesi ei köida sageli pealkiri „meediapädevuse koolitus“, kuid nad osalevad hea meelega töötubades, mis käsitlevad optilisi illusioone, meeme, propagandapilte või müütide kummutamist. Teisisõnu soovivad inimesed oma teadmisi ja oskusi arendada, kuid nad haaravad kergemini kaasa siis, kui õppevorm on praktiline, loov ja igapäevaeluga seostatav.

Uuringu tulemused kinnitavad, et ühiskonna infokeskkonna vastupanuvõime ei kujune üksnes klassiruumides ega riiklike strateegiate kaudu. See kasvab kohalikes kogukondades, raamatukogudes ja inimestevahelistes suhetes – paikades, kus inimesed iga päev kohtuvad, õpivad ja üksteist toetavad.

BECID on avaldanud uue aruande, mis annab ülevaate meedia- ja infopädevuse (MIL) olukorrast Balti riikide GLAM-sektoris – galeriides, raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides. Aruanne toob esile eelkõige raamatukogude kujunemise olulisteks kogukonnakeskusteks, kus pakutakse digiabi ja usaldusväärset teavet ning aidatakse inimestel toime tulla desinformatsiooni, veebipettuste ja kiiresti muutuva digikeskkonnaga.

Kuigi Eesti, Läti ja Leedu lähenevad meedia- ja infopädevuse arendamisele erinevalt, toob aruanne esile mitmeid kogu piirkonnale ühiseid väljakutseid: piiratud ressursid, töötajate nappus, kiire tehnoloogiline areng ning kasvav vajadus praktiliste ja kestlike tugisüsteemide järele. Samal ajal töötatakse Balti riikides välja uuenduslikke viise kogukondade kaasamiseks – alates mängustatud õppest ja mobiilsetest installatsioonidest kuni kultuuripärandi materjalide kasutamiseni kriitilise mõtlemise ja allikate hindamise õpetamisel.

Aruandes käsitletakse ka raamatukogude muutuvat rolli kogukondade „digitaalsete päästerõngastena“, kuna inimesed vajavad üha enam abi e-teenuste kasutamisel, digiturvalisuse tagamisel ja usaldusväärse veebiteabe äratundmisel. Nende võimaluste kõrval tõstatab aruanne olulisi küsimusi ka töötajate töökoormuse, andmekaitse ning digitaalsete tugiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta.

Koondades teadusuuringute tulemusi, praktilisi näiteid ja piirkondlikke parimaid praktikaid, annab aruanne väärtusliku ülevaate sellest, kuidas kultuuri- ja mälestusasutused saavad tugevdada demokraatlikku vastupanuvõimet ning aidata kogukondadel toime tulla teabehäirete ja desinformatsiooniga.

Loe täispikka aruannet siit:

7. aprillil toimus järjekordne BECIDi veebiseminar Balti riikide mälestusasutuste spetsialistidele, mis tõi kokku 136 osalejat Eestist, Lätist ja Leedust. Seekord keskenduti andmekaitsele digikeskkonnas, käsitledes nii selle praktilisi kui ka õiguslikke aspekte igapäevatöös.

Veebiseminaril arutlesime selle üle, kuidas digikeskkond ei ole igapäevaelust eraldiseisev, vaid selle lahutamatu osa, kus isikuandmete kaitsel on keskne roll. Käsitlesime, kuidas isikuandmeid seaduslikult koguda, töödelda ja säilitada ning kuidas leida tasakaal teenuste kättesaadavuse ja kasutajate privaatsuse vahel sellistes asutustes nagu raamatukogud, muuseumid, galeriid ja arhiivid.

Eesti sessioonis esines Andmekaitse Inspektsiooni esindaja Gunnar Gabriel Einlo, kes andis ülevaate peamistest andmekaitsepõhimõtetest ja andmetöötluse õiguslikest alustest. Tema ettekanne käsitles seda, mis on isikuandmed ja isikuandmete töötlemine ning millistel tingimustel on andmetöötlus seaduslik. Erilist tähelepanu pöörati eesmärgi piirangu ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtetele.

Samuti käsitlesime andmete turvalise käitlemise praktilisi aspekte igapäevatöös. Teemade hulgas olid kasutajaandmete töötlemine raamatukogudes, andmete säilitamise tavad ja pilveteenuste kasutamine ning nendega kaasnevad riskid. Arutati ka levinud riskikohti, nagu isiklike e-posti kontode kasutamine tööülesannete täitmiseks ning raamatukogude avalike arvutite turvalisuse tagamine.

Lisaks käsitlesime andmesubjektide õigusi ja organisatsioonide kohustusi, sealhulgas vajadust selgete sisemiste reeglite, töötajate koolitamise ja andmeturbeintsidentideks valmisoleku järele. Sessioonil jagati ka praktilisi küberturvalisuse soovitusi ning arutati digivahendite, sotsiaalmeedia ja uute tehnoloogiatega seotud riske.

Teemat käsitleti põhjalikumalt ka riigipõhistes arutelurühmades. Läti rühmas keskenduti laiematele andmekaitsega seotud väljakutsetele digikeskkonnas, rõhutades nii organisatsioonide kui ka üksikisikute vastutust ning kriitilise mõtlemise tähtsust. Leedu rühmas keskenduti igapäevastele tööolukordadele, sealhulgas külastajate andmete käitlemisele, ning tutvustati näiteid andmeleketest ja nende võimalikest tagajärgedest.

Veebiseminar on osa BECIDi koolitussarjast, mis tutvustab meediapädevuse arendamise võimalusi Balti riikide GLAM-sektoris (galeriid, raamatukogud, arhiivid ja muuseumid).

Järgmine veebiseminar toimub 1. juunil ning seekord laiendame teemaderingi, keskendudes pettustele ja petuskeemidele digikeskkonnas.

30. märtsil toimus BECIDi uue koolitussarja esimene kohtumine, mis tõi kokku BECIDi meeskonnaliikmed ja välised osalejad sissejuhatavaks tehisintellekti ja avalike allikate luure (OSINT) töötoaks.

Koolitust viis läbi Anna Danielyan, OSINT-analüütik, kes teeb praegu lepingulist koostööd Graphikaga Navigatori rollis ning on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriprogrammi „Disinformation and Societal Resilience“. Töötoa avas BECIDi projektijuht Gretel Juhansoo, kes kutsus osalejaid üles pakkuma välja tööriistu ja teemasid tulevasteks koolitusteks, et koolitussari vastaks võimalikult hästi kogukonna vajadustele ja huvidele.

Tunniajase koolituse jooksul tutvustas Anna OSINTi tööprotsesside põhialuseid ning näitas, kuidas avalikel allikatel põhinevaid meetodeid saab kasutada kahtlase veebisisu uurimiseks. Praktiliste näidete abil tutvustas ta pildist lähtuvat sisu päritolu tuvastamise protsessi, mis hõlmas pildi pöördotsingut, domeeni registreerimisandmete kontrollimist, veebilehe lähtekoodi analüüsi ja sisu võimendamise jälgimist. Ta näitas, kuidas nende sammude abil saab seostada sisu teadaolevate mõjutusoperatsioonidega.

Koolitusel käsitleti ka seda, kuidas uurimistulemusi selgelt ja praktiliselt kasutataval kujul esitada. Osalejatele tutvustati lühikesi aruandevorme, mis keskenduvad peamistele järeldustele, nende olulisusele, veebitegevust kinnitavatele tõenditele ja allikaviidetele. Selline lähenemine aitab muuta kogutud toorinfo kasutatavaks analüütiliseks teadmiseks.

Oluline osa koolitusest keskendus OSINT-töö eetilistele ja õiguslikele piiridele. Anna rõhutas, et tehisintellekti ja OSINT-vahendite vastutustundlik kasutamine eeldab privaatsus- ja platvormireeglite järgimist, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ja digiteenuste määruse nõuete täitmist. Samuti rõhutas ta, et ebaseaduslikku materjali ei tohi koguda, säilitada ega jagada. Näiteks terroristlikust propagandast või laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavast materjalist tuleb teatada asjaomastele ametiasutustele, mitte seda alla laadida ega edasi levitada.

Töötoas käsitleti ka teadlaste ja ajakirjanike operatsiooniturvet (OPSEC). Osalejad arutasid seadmete kaitsmist, veebilehitsejate valikut, pahavaratõrje kasutamist, VPN-teenuste ettevaatlikku kasutamist ning turvaliste uurimisidentiteetide loomist veebikeskkondade jälgimiseks.

Koolituse teises pooles tutvustas Anna täpsemaid otsingutehnikaid, sealhulgas Google dorkingut, ning andis ülevaate Venemaa ja Kremlimeelsetest mõjutusvõrgustikest. Ta kirjeldas erinevaid osalejate kategooriaid alates avalikult tegutsevast riigimeediast kuni varjatud võrgustike ja sõnumite võimendajateni ning tutvustas näiteid teadaolevatest operatsioonidest ja võrgustikest, nagu Storm-1516, CopyCop, Operation Overload ning Pravda/Portal Kombat.

Koolituse lõpetuseks pakuti osalejatele vabatahtlikku koduülesannet, mis keskendus Eesti ja Balti piirkonnaga seotud mõjutustegevusele. Anna kutsus osalejaid analüüsima 27. märtsil platvormil X toimunud narratiivide leviku järsku kasvu ning pakkus võimalust anda tehtud ülesannetele individuaalset tagasisidet.

BECID jätkab koolitussarja uute kohtumistega, mille teemade kujundamisel arvestatakse osalejate ettepanekutega. Nii saab programm püsida asjakohane, praktiline ja kasulik kõigile, kes tegelevad desinformatsiooni ja mõjutusoperatsioonide vastase vastupanuvõime tugevdamisega.