Otsi

Meist

BECID on Balti Infohäirete Sekkekeskus, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu eksperdid. Meid toetab Euroopa Komisjon ja me oleme seotud Euroopa Digitaalmeedia Vaatluskeskusega (EDMO). Meie tööd koordineerib Tartu Ülikool ning meie liikmeskonda kuulub neli ülikooli, neli faktikontrollimise ettevõtet ja meediaettevõtete faktikontrolliüksust ning mittetulundusühing Balti Meediapädevuse Keskus.

image

Missioon

Me oleme ühendanud faktikontrolli, meediapädevuse ja -praktika ning akadeemilise uurimistöö eksperdid, et tuvastada ja analüüsida desinformatsioonikampaaniaid ning toota sisu, mis aitab peavoolu- ja kohalikul meedial ja riigiasutustel paljastada kahjulikke desinformatsioonikampaaniaid.
  • image

    Tere tulemast

    Tere tulemast Euroopa Digitaalmeedia Vaatluskeskuse (EDMO) Balti Infohäirete Sekkekeskusse (BECID)! Oleme eksperdivõrgustik, mis võitleb teabehäirete vastu ning edendab meediapädevust Eestis, Lätis ja Leedus. Meie keskust koordineerib Tartu Ülikool ja toetab Euroopa Komisjon ning meie meeskonda kuuluvad ülikoolid, faktikontrollimise ettevõtted, meediaväljaanded ja meediapädevusele pühendunud mittetulundusühing.

  • image

    Meie missioon

    Meie missioon on tuua kokku faktikontrolli, meediapädevuse ja akadeemilise uurimistöö eksperdid, et tuvastada ja analüüsida desinformatsioonikampaaniaid ning pakkuda peavoolu- ja kohalikule meediale ja riigiasutustele sisu ja tuge kahjuliku desinformatsiooni paljastamiseks.

  • image

    Meie ülesanded

    Meie ülesanne on teha korrapäraseid faktikontrolle ja desinformatsiooni tajumise uuringuid ning korraldada meediapädevuse kampaaniaid, et suurendada infovastupidavust ning parandada meediapädevust. Täname teid, et meie veebisaiti külastate.

    Euroopa Digitaalmeedia Vaatluskeskuse (EDMO) Balti Infohäirete Sekkekeskus (BECID)

 

Meie põhitegevused

  1. Teeme korrapäraseid faktikontrolle Balti riikide era- ja avalik-õiguslikes meediaväljaannetes.
    Juhtpartner AS Ekspress Meedia (Delfi Eesti).
  2. Teeme uuringuid desinformatsiooni tajumise kohta eri meediatarbijate seas ja analüüsime desinformatsiooni suundumusi.
    Juhtpartner Tartu Ülikool.
  3. Korraldame meediapädevuse kampaaniaid, mille eesmärk on suurendada infovastupidavust ning parandada meedia- ja digipädevust eri vanuserühmades.
    Juhtpartner Balti Meediapädevuse Keskus (BCME).

Partnerid

  • Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut (Eesti)

    Tartu Ülikool on seaduse kohaselt Eesti rahvusülikool ja oma põhikirja järgi teadusasutus. Tartu Ülikool on Eesti juhtiv teadus- ja koolituskeskus ning kuulub QS World University Rankingsi ja ajakirja Times Higher Education (THE) edetabeli „World University Rankings“ andmetel 1,2% maailma parimate ülikoolide hulka. Tartu Ülikool vastutab rohkem kui poolte Eestis antud doktorikraadide, teadusväljaannete ning riiklike teadus- ja arendustegevuste rahastamise eest. Tartu Ülikoolil on tihedad akadeemilised sidemed ja ulatuslikud teaduskoostööprojektid kogu maailma ülikoolidega. ISI Web of Science’i järgi kuulub Tartu Ülikool maailma 1% enim viidatud ülikoolide ja teadusasutuste hulka. BECIDi tööd hakkab ellu viima ühiskonnateaduste instituut (ISS), mis on hinnatud kommunikatsiooni- ja infoteaduste, sotsiaaltöö ning poliitika kompetentsikeskus. Ülikoolide pingerida QS University Rankings by Subject on paigutanud instituudi meedia- ja kommunikatsiooniuuringud 150–200 maailma parima valdkonna hulka juba kuuel järjestikusel aastal – see on kogu Eestis ainulaadne tulemus. Ühiskonnateaduste instituudil on pikaajaline kogemus rahvusvaheliste uurimisprojektide, mitmekeelsusega seotud töö ja riikidevaheliste konsortsiumide valdkonnas.

    Esindajad Maia Klaassen, Inger Klesment, Regina Lapp, Andra Siibak, Marju Himma-Kadakas, Ragne Kõuts-Klemm, Signe Ivask, Krista Lepik, Kristjan Kikerpill, Sten Torpan, Maria Murumaa-Mengel, Diana Poudel.

  • Tallinna Ülikool (Eesti)

    Tallinna Ülikool on üks kolmest suurimast Eesti ülikoolist ning ülikooliseaduse 16 järgi integreeritud teadus-, arendus-, loome-, õppe- ja kultuuriasutus. Tallinna Ülikool arendab ressursside ja tegevuste koondamise kaudu järgmisi valdkondadevahelisi teaduspõhiseid sihtvaldkondi: haridusinnovatsioon, digi- ja meediakultuur, kultuuripädevus, tervislik ja kestlik eluviis ning ühiskond ja kultuur. BECIDi tööd hakkab korraldama Balti filmi, meedia ja kunstide instituut, mis on kommunikatsiooni- ja audiovisuaalvaldkonna teadmiste ning kogemuste kompetentsikeskus.

    Esindajad Andres Kõnno, Andres Jõesaar, Barbi Pilvre, Katrin Saks, Katrin Sigijane, Külli-Riin Tigasson.

  • Vytautas Magnuse Ülikool (Leedu)

    Vytautas Magnuse Ülikool (VMU) on Leedus Kaunases asuv kõrgkool, kus pakutakse laiapõhjalist haridust. See asutati 1922. aastal ja suleti 1950. aastal ning taasasutati 1989. aastal. Vytautas Magnuse Ülikool on tuntud selle poolest, et ta on avatud eri koostöövormidele nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil eesmärgiga täiendada teadmisi ning reageerida poliitika-, majandus- ja sotsiaal-kultuurilistele teemadele. Hiljuti osales Vytautas Magnuse Ülikool aktiivselt Leedu kõrgkoolide ühendamises, mille tulemusena moodustati VMU – riigi suuruselt teine ülikool. BECIDi projekti elluviimise eest vastutab riigiteaduste ja diplomaatia teaduskonna avaliku kommunikatsiooni osakond. See osakond on tuntud oma kõrgetasemelise ajakirjandus-, meedia- ja kommunikatsioonihariduse ning teadustöö poolest. Selle osakonna töötajatel on põhjalikud teadmised meediasüsteemi muutuste, ajakirjanduse ja meediakultuuri, tehnoloogilise ajakohastamise, ajakirjanduspädevuse, meediapoliitika ja -juhtimise ning meedia- ja infopädevuse vallas. 2018. aastal sai osakond UNESCO meedia- ja infopädevuse õppetooli tiitli kaasava teadmuspõhise ühiskonna edendamise eest.

    Esindajad Rūta Vainauskaitė, Auksė Balčytienė, Kristina Juraitė, Ignas Kalpokas, Darius Amilevičius, Andrius Utka, Dmytro Iarovyi, Darius Remeika, Patricija Naujanytė.

  • Vidzeme Rakenduskõrgkool (Läti)

    Vidzeme Rakenduskõrgkool on avalik-õiguslik ülikool, mida on rahvusvaheliselt tunnustatud selle eest, et seal pööratakse suurt rõhku alus- ja rakendusuuringutele ning rahvusvahelisele koostööle. 2020. aastal pärines 45 protsenti ülikooli eelarvest eri toetustest ja teadusuuringute rahastamisest ning ülikoolis oli 45 täistööajaga töötajat. Ülikooli eesmärk on edendada teadmuspõhise ühiskonna kestlikku arengut piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning pakkuda kõrgetasemelisi spetsialiste nii era- kui ka avalikule sektorile. Lisaks tehakse seal teadusuuringuid, mis aitavad lahendada ühiskonnaprobleeme. Vidzeme Rakenduskõrgkool on Euroopa Ülikoolide Liidu liige ja töötab praegu projekti „Engage and Entrepreneurial European University as Driver for European Smart and Sustainable Regions“ kallal. Selles projektis osaleb sotsiaal-, majandus- ja humanitaaruuringute instituut, mis loodi 2013. aastal selleks, et teha avatud ja loovaid teadusuuringuid, avaldada tulemusi ning aidata neid rakendada arukate kogukondade arendamise eri tasanditel. Vidzeme Rakenduskõrgkoolil on palju kogemusi sellistes valdkondades nagu strateegiline kommunikatsioon, desinformatsioon, meedia- ja infopädevus, kodanike kaasamine, institutsiooniline, poliitiline ja ühiskondlik usaldus ning teaduspädevus.

    Esindajad Katrīne Kūkoja, Agnese Davidsone, Jānis Buholcs, Solvita Denisa Liepniece, Linda Veliverronena, Iveta Auniņa. Sihtasutus Balti Uuriva Ajakirjanduse Keskus (Re:Baltica; Latvia)

  • Re:Baltica

    Re:Baltica on mittetulundusühing, mis tegeleb uuriva ajakirjanduse ja faktikontrolliga Balti riikides, keskendudes desinformatsioonile. Alates 2012. aastast on Re:Baltica keskendunud Venemaalt pärineva desinformatsiooni analüüsimisele ning selle suundumuste, allikate ja suuremate levitajate jälgimisele valimiste eel. 2019. aastal asutas Re:Baltica faktikontrolliüksuse Re:Check, mis avaldab korrapäraselt faktikontrolle läti ja vene keeles ning millel on IFCNi (International Fact-Checking Network) sertifikaat. 2020. aastal alustas Re:Check koostööd Facebookiga kolmanda isiku faktikontrollijana, et võidelda COVID-19 pandeemiaga seotud desinformatsiooni vastu. Re:Baltica kogub raha annetuste, toetuste ja oma majandustegevuse kaudu, mis hõlmab faktikontrolliteenuseid Facebookile ning õppetööd, loengute pidamist ja uurimistööd dokumentaalfilmide tootmiseks. Re:Baltica aastaeelarve on umbes 300 000 eurot ning tema tööd on saadaval tasuta taasavaldamiseks läti, vene ja inglise keeles.

    Esindajad Sanita Jemberga, Evita Purina.

  • Osaühing Vidzemes Televizija (Läti)

    Osaühing Vidzemes Televizija (telekanal ReTV) on üks viiest Lätis tasuta levivast telekanalist. ReTV koondab 12 piirkondliku telesaate sisu ühte kanalisse, mis edastab vähemalt 5–7 tundi originaalsisu päevas. ReTV-l on piirkonna suurim korrespondentide võrgustik ja tugev uudiste osakond. Lineaartelevisioonis jälgib neid keskmiselt 600 000 vaatajat kuus. Veebilehe ja sotsiaalmeedia kaudu jõuavad nad ka sellise publikuni, kes otsetelevisiooni ei tarbi (ReTV Facebooki lehel on 40 000 ja Youtube’i kanalil 15 800 jälgijat).

    Esindajad Elina Leimane, Inga Gorbunova.

  • Osaühing Delfi (DELFI UAB; Leedu)

    DELFI UAB haldab veebipõhist uudiste väljaannet ja on Facebooki kolmanda isiku faktikontrolli programmi ametlik meediapartner ning tema faktikontrolli projektil „The Lie Detector“ (leedu keeles „Melo detektorius“) on IFCNi sertifikaat. „The Lie Detector“ avaldab faktikontrolle, milles hinnatakse, kas eri väited ja levinud müüdid vastavad tõele. Ainuüksi 2021. aastal avaldasid faktikontrollijad üle 500 leedu- ja venekeelse artikli, mis lükkasid ümber veebis ringlevaid ennekuulmatuid väiteid. Teine projekt „Debunk“ (leedu keeles „Demaskuok“) algatati ametlikult 2018. aastal pärast seda, kui see oli saanud rahastuse Google DNI fondist ja Delfi Leedust. „Debunk“ tugineb AI-põhisele desinformatsiooni tuvastavale tööriistale, mis töötati välja DELFI UABs, ja see suudab tuvastada desinformatsioonikampaaniaid juba kaks minutit pärast nende ilmumist. Projektil on samanimeline artiklirubriik, kus ajakirjanikud lükkavad ümber korraldatud desinformatsioonikampaaniaid, mis on enamasti seotud Kremliga.

    Esindajad Ieva Ivanauskaitė, Aistė Meidutė.

  • Akciju Sabiedriba Delfi (AS Delfi, Läti)

    AS Delfi on rahvusvaheline meediaorganisatsioon ja Läti juhtiv uudisteportaal. Kuine lugejaskond ulatub Gemius meedia uuringufirma 2022. aasta jaanuari andmetel 833 tuhandeni. Juba aastaid on AS Delfi olnud Lätis suurima auditooriumiga veebiuudiste allikas ning juhtival kohal ka sotsiaalmeedias. AS Delfi on võitnud kolmel korral auhinna “Kõige Mõjukam Meediaallikas Sotsiaalmeedias” (2015., 2016. ja 2017. aastal) ning kahekordselt on neid tunnustatud lemmikmeediabrändina Lätis (2020. ja 2021. aastal). AS Delfi Facebooki leheküljel on kõige rohkem jälgijaid läti keeles tegutseval meediaväljaandel – täpsemalt 160 891. AS Delfi meeskonnas töötab 81 toimetajat ja ajakirjanikku, kes loovad nii eesti- kui venekeelset kirjalikku, audio ja audiovisuaalset sisu, seejuures hõlmates nii poliitilisi kui elustiiliteemasid. Tellimustel põhinev AS Delfi Plus, pakkudes analüüsi ja laiendatud sisu, alustas tegevust 2019. aastal ning jaanuariks 2022 oli sellel 12 100 aktiivset tellijat – see on Lätis juhtiv arv digitaalseid tellimusi ning kinnitab nende usaldusväärse meediabrändi staatust. AS Delfi on liige Läti Meediaeetika Nõukogus. Mitu AS Delfi ajakirjanikku kuuluvad ka Läti Ajakirjanike Assotsiatsiooni. Alates 2020. aastast on AS Delfi loonud erikategooria “Atmaskots” (Debunked), kus avaldatakse faktikontrolli materjale ja muud sisu, mis võitleb desinformatsiooniga. Hiljuti, 2021. aasta lõpus, said nad IFCN sertifikaadi faktikontrollijateks.

    Esindaja: Filips Lastovskis.

  • AS EKSPRESS MEEDIA (Eesti)

    Eesti Päevalehe Faktikontroll (EPF) on Fact-Checking Networki (IFCN) akrediteeritud faktikontrolliüksus, mis asub Eestis. EPF keskendub uurivale ajakirjandusele ja faktikontrollidele, sealhulgas desinformatsiooni ja propagandaga seotud küsimustele. EPFi meeskonda kuulub viis liiget, kellest üks tegeleb faktikontrolliga, kaks tegelevad nii uurimise kui ka desinformatsiooni teemadega ja ülejäänud kaks keskenduvad uurimisele. EPF teeb koostööd ka Eesti Väitlusseltsiga (EDS), mille vabatahtlikud avaldavad korrapäraselt faktikontrolle, kasutades selleks seltsis kokkulepitud ja avalikkusele kättesaadavat meetodit. EPF avaldab keskmiselt 5–10 faktikontrolli kuus ja need on kõigile alati tasuta saadaval. Et säilitada toimetuse sõltumatus, on EPF valmis rahastama oma tegevust kolmandate isikutega sõlmitud lepingute ja toetuste kaudu. EPF on saanud IPI Newsspectrumi toetuse kaudu rahastuse venekeelse faktikontrolli katseprojekti jaoks ja on ühtlasi Facebooki kolmanda isiku faktikontrolli programmi koostööpartner.

    Esindajad Holger Roonemaa, Martin Laine, Kaili Malts.

  • Osaühing Vidzemes Televizija (Läti)

    Osaühing Vidzemes Televizija (telekanal ReTV) on üks viiest Lätis tasuta levivast telekanalist. ReTV koondab 12 piirkondliku telesaate sisu ühte kanalisse, mis edastab vähemalt 5–7 tundi originaalsisu päevas. ReTV-l on piirkonna suurim korrespondentide võrgustik ja tugev uudiste osakond. Lineaartelevisioonis jälgib neid keskmiselt 600 000 vaatajat kuus. Veebilehe ja sotsiaalmeedia kaudu jõuavad nad ka sellise publikuni, kes otsetelevisiooni ei tarbi (ReTV Facebooki lehel on 40 000 ja Youtube’i kanalil 15 800 jälgijat).

    Esindajad Elina Leimane, Inga Gorbunova.