Milline näeb välja poliitiline manipuleerimine Eestis?
becid
05.11.2025
BECID kutsus valijaid selle küsimuse üle mõtlema Proparatta abil – tegemist on meediapädevuse tööriistaga, mis tutvustab kaheksat levinud poliitilises kommunikatsioonis kasutatavat manipulatsioonivõtet.
Külastajad said ratast keerutada ja sattuda ühe manipulatsioonivõtte peale – näiteks sildistamine, hirmutamine, isiklikud rünnakud või „meie versus nemad“ vastandamine. Lisaks said osalejad nimetada poliitiku, kes nende hinnangul kasutab manipuleerivat kommunikatsiooni, ning kirjeldada, milliseid võtteid nad on märganud.
Proparatta asukohad sel aastal
30. september – 30. oktoober: Tartu Ülikooli raamatukogu
Praegu: Tartu Ülikooli Lossi 36 õppehoone
Alates detsembrist: AHHAA teaduskeskus Tartus
Mida osalejad märkasid?
Vastuseid kokku: 38
Vastustest joonistus välja selge suundumus:
enamik nimetatud poliitikutest esindas konservatiivseid vaateid.
See on kooskõlas laiemate uuringutega, mille kohaselt saavad emotsionaalselt laetud ja polariseerivad sõnumid valimiskampaaniate ajal sageli palju tähelepanu ja kaasatust.
Osalejate poolt kõige sagedamini nimetatud poliitikud
Sandra Laur – 11 vastust
Osalejad tõid esile järgmisi võtteid:
- vähemusrühmade vaenulik sildistamine;
- „meie versus nemad“ vastandamine;
- emotsionaalne hirmutamine;
- isiklikud rünnakud ja halvustavad stereotüübid.
Mitmed osalejad märkisid, et ta tõusis avalikkuse tähelepanu keskmesse väga kiiresti vahetult enne valimisi, võimendades veebis provokatiivset retoorikat.
Urmas Reinsalu – 5 vastust
Vastustes toodi esile:
- populistlikud süüdistavad narratiivid („kõiges on süüdi teised“);
- riikliku julgeoleku kasutamine sõnumite raamistamisel;
- kollektiivsele ohutundele rõhuvad väited.
Martin Helme – 5 vastust
Sagedamini nimetatud teemad olid:
- katastroofistsenaariumide ja kriisinarratiivide kasutamine;
- poliitiliste vastaste demoniseerimine;
- väited, mida tajuti eksitavate või liialdatutena.
Teisi poliitikuid ja avaliku elu tegelasi kogu poliitiliselt spektrilt nimetati 1–3 korda. Nende puhul seostati manipuleerivat kommunikatsiooni enamasti järgmiste võtetega:
- populism;
- faktide valikuline esitamine;
- püüd näidata ennast „ühe inimesena rahva seast“;
- agressiivne või üleolev suhtlusstiil.
Mida need tulemused meile näitavad?
Vastustest ilmnes, et:
- osalejad märkavad eriti hästi kommunikatsiooni, mis jagab ühiskonna „headeks meie omadeks“ ja „halbadeks teisteks“;
- hirmule ja identiteedile tuginevaid sõnumeid tajutakse tugevalt manipuleerivana;
- nähtavus sotsiaalmeedias mõjutab märkimisväärselt seda, kuidas valijad poliitilist manipulatsiooni tajuvad;
- ka uued poliitilised tegijad võivad provokatiivset suhtlusstiili kasutades kiiresti laialdast tähelepanu pälvida.
Kuigi tegemist ei olnud teadusliku uuringuga, annavad tulemused väärtusliku sissevaate sellesse, kuidas Eesti valijad tajuvad poliitilist mõjutamist ja veenmist.
Miks on see oluline?
Kui inimesed oskavad manipulatsioonivõtteid ära tunda, on nad:
- vähem vastuvõtlikud tähelepanu kõrvalejuhtimisele ja emotsionaalsele mõjutamisele;
- paremini võimelised keskenduma tegelikele poliitilistele küsimustele;
- paremini valmis osalema sisukas ja tervislikus demokraatlikus arutelus.
Täname kõiki osalejaid! Teie tähelepanekud aitavad meil paremini mõista, kuidas poliitilised sõnumid meie igapäevaseid otsuseid kujundavad.