Search

FAKTIKONTROLL | Kaerapiim on mürgikokteil? Ei, Instagramis leviv video on täis valeinfot



Instagramis levib valeinfo, et kaerast tehtud piimajook on inimestele mürgine ning juua tuleks hoopis toorpiima. Videos olev info ei vasta tõele ja ka kaerast tehtud piimajooki võivad inimesed muretult tarvitada.Instagrami kasutaja @ajuloputus keskendub valeinfo levitamisele. Sellele viitab nii konto sisu, mis on valdavalt täis vandenõuteooriaid, kui ka lehekülje päises olev tutvustus, milles seisab, et „Meie eesmärk on Sind mõtlema panna! Mitte „teadusartikleid, allikaid ja viiteid“ jagada.“ Faktikontroll võttis ette video, mis räägib kaerapiimast. Tegemist on populaarse alternatiiviga loomsele piimale, sest mitmed inimesed on laktoositalumatud või taimetoitlased. Video postitajate hinnangul aga kaerapiim söögilauda ei sobi. „Päris mõnus mürgikokteil tegelikult ju,“ räägib naine videos.Statistika Instagramis Postitus on nelja päevaga kogunud Instagramis 18,6 tuhat vaatamist. Sellel on 77 meeldimist ja kuus kommentaari.Videos võrreldakse kaerapiima „päris“ piimaga ning väidetakse, et kuna kaera kasvatamisel kasutatakse pestitsiide (taimekaitsevahend – toim.), siis jõuavad need kemikaalid ka kaerapiima ehk inimese toidulauale. „Lehmapiimas seda probleemi ei ole,“ ütleb naine videos ning hoiab käes toorpiima. „Lisaks on kaeras antitoitaineid, fütiinhapet, glüfosaati ja karrageene,“ väidab ta.FaktidOluline valeväide on videos kaeras ja seal sisaldavates taimekaitsevahendite jääkide kohta käiv väide. „Põllumajandus- ja toiduamet on kaera pisteliselt analüüsinud ning ei ole tuvastatud ei glüfosaadi ega teiste taimekaitsevahendite jääke üle piirnormi,“ kinnitas Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) kommunikatsiooninõunik Elen Kurvits taimejoogi ohutust.Videos mainitakse ka erinevaid toitaineid, kuid need jätavad eksitava mulje. Näiteks fütiinhape on üks antitoitainetest, kuid videos on need eraldi välja toodud. Fütiinhape on teraviljas, pähklites ning kaunviljades leiduv ühend, mis täisväärtuslikult ja tervislikult toituvale inimesele ei tohiks probleeme (näiteks seedehäired) tekitada. Ennetusliku meetodina võib nimetatud saadusi enne tarvitamist näiteks kuumutada.Neljas aine, mida video mainib on karrageen. Karrageen on stabilisaator, mida Eesti kaerajookide koostisosades ei leia. Reeglina kasutatakse seda lisaainet paksendajana, mis ELi uuringute kohaselt on täiskasvanud inimesele ohutu. Videos võrreldakse kahte jooki, mida autor nimetab piimadeks. Tegelikult ei ole kaerast tehtud joogi näol tegemist piimaga, sest piim saab olla ainult loomne. Euroopa liidu määruse kohaselt tähendab mõiste „piim“ ainult ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreeti, millele ei ole midagi lisatud ega millest ei ole midagi eraldatud. See on üks põhjustest, miks PTA hinnangul ei ole videos olevaid tooteid võimalik omavahel võrrelda. „Kuna kaer on taimse päritoluga, ei ole olemas kaerapiima. Toode videos saab olla kaerajook. Loomset päritolu toodet ja taimset päritolu toodet ei ole võimalik (jättes kõrvale pelgalt nime esitamise) sisuliselt võrrelda,“ selgitas Kurvits. Teine probleem on selles, et videos näidatakse toorpiima. Toorpiim on töötlemata, mis tähendab, et joogi biokeemiline koostis on säilinud muutumata kujul. See on saadud tehistingimustes peetava looma piimanäärme eritisena ning seda ei ole kuumutatud üle 40 kraadi ega töödeldud muul samaväärse mõjuga viisil, erinevalt tavaliselt joogipiimast. „Toorpiimas võivad esineda ohtlikud haigustekitajad ja seetõttu peaks toorpiima tarbimist vältima riskirühma kuuluvad isikud,“ kirjeldas Kurvits. Riskirümade alla kuuluvad näiteks eakad, lapsed ja haiged, kelle organism on nõrgem. „Pastöriseeritud (lühiajaliselt, kõrgel temperatuuril kuumutatud – toim.) lehmapiimas on aga toorpiimast tulenevad mikrobioloogilised ohud maandatud,“ lisas ta.Need on suuresti ka põhjused, miks Euroopa liidus, sealhulgas Eestis, on toorpiima tootmisele ja müümisele kehtestatud arvukad nõuded. Otsus: Vale. Kaerast tehtud jooki saab kasutada piima alternatiivina ilma, et see oleks inimesele kahjulik. Videos olevad joogid on koostisosade poolest täiesti erinevad ehk ühe või teise mõjud tervisele ei ole võrreldavad. Eesti lettidelt leitavad kaerajoogid ei sisalda ka videos mainitud toitaineid või on nende kogus tarbijale ohutu.