Eesti elanike hinnang Vene agressioonile Ukrainas püsib suhteliselt stabiilsel tasemel

Uusim riigikantselei avaliku arvamuse uuring näitas, et 72 protsenti Eesti elanikest mõistab Vene sõjategevuse Ukrainas täielikult hukka. Uuringufirma Kantar Emor avaldas hiljuti 15. kuni 22. detsembri kohta tehtud avaliku arvamuse seireuuringu raporti, milles oli muuhulgas küsitud inimestelt arvamust ka Venemaa sõjategevuse ja Ukraina toetamise suhtes. Küsitlusele vastanutest 72 protsenti mõistis Vene sõjategevuse Ukrainas täielikult hukka ning üheksa protsenti pigem hukka. Kui 15 protsenti vastanutest ei osanud sõjategevuse kohta seisukohta võtta, siis sõja täielikke toetajaid oli ühe protsendi jagu ning pigem toetajaid kolm protsenti. Lisaks uuris Kantar Emor ka sõjategevuse ja sellest tingitud hoiakute ajalist trendi. Kui 2023. aasta veebruaris mõistis Venemaa sõjategevuse Ukrainas täiesti hukka 88 protsenti eestlastest vastanutest, siis praegu on see protsent täpselt sama. Vahepealse aja jooksul on see küll mõne protsendi võrra kõikunud, kuid suures pildis on number püsinud stabiilne. Suhteliselt sama pilt avaneb muust rahvusest Eestis elavate inimeste kohta. Kui veebruaris 2023 mõistis Venemaa agressiooni hukka 41 protsenti muust rahvusest vastanutest, siis tänaseks on see protsent minimaalselt, 39 peale kukkunud. Ukraina toetamist toetatakse endiselt45 protsenti vastanutest nõustus täielikult Ukrainale sõjalise toetuse pakkumise jätkamisega liitlaste abiga ning 15 protsenti keeldus sellest mõttest täielikult. Kui 17 protsenti vastanutest olid taolise otsusega nõus, siis 10 protsenti vastanutest otsustasid jääda neutraalsele seisukohale. Seitse protsenti vastanutest väitega ei nõustunud ning seitse protsenti inimestest ei osanud seisukohta võtta.Väitega „Eesti ei peaks välistama ühtegi viisi Ukraina sõjaliseks toetamiseks“ nõustus täielikult 20 protsenti vastanutest ning osaliselt kakskümmend viis protsenti vastanutest. Taolise otsuse mõistis hukka kakskümmend kolm protsenti vastanutest, samas kui osaliselt ei nõustunud 17 protsenti. Küsimusele ei osanud vastust anda 15 protsenti vastanutest. 35 protsenti inimestest nõustus täielikult, et Eesti peab jätkama Ukrainale humanitaarabi pakkumist ning osaliselt 33 protsenti vastanutest. Humanitaarabi pakkumise Ukrainale mõistis täielikult hukka neliteist protsenti ning osaliselt hukka 11 protsenti vastanutest. Vastusele ei osanud kindlat seisukohta välja tuua seitse protsenti inimestest.Väitega „Toetan Eesti panust Ukraina taasülesehitamisse sõja järel“ nõustus täielikult kakskümmend seitse protsenti ning osaliselt 31 protsenti vastanutest. Ukraina taasülesehitamisele on täielikult vastu 18 protsenti ning osaliselt vastu 13 protsenti küsitluses osalenutest. Väidet ei osanud kommenteerida 11 protsenti vastanutest.Väitega „Toetan Venemaa-vastaseid sanktsioone isegi siis, kui see tähendab tuntavat energia ja toidukaupade hinnatõusu“, nõustus täielikult 31 protsenti ning osaliselt 22 protsenti inimestest. Kakskümmend kaks protsenti küsitluses osalenutest mõistis Venemaa-vastaste sanktsioonide toetamise antud kontekstis täielikult hukka, 14 protsenti pigem hukka ja üksteist protsenti inimestest polnud kindlad.