Miks inimesed vaktsineerimises kõhklevad?

becid

13.10.2025

Hiljutine BECIDi uuring näitab, et inimesteni jõudmiseks on vaja vähem hinnanguid ja rohkem kuulamist. Vaja on pikaajalisi programme, mis tugevdavad tervisepädevust ning suurendavad usaldust arstide ja ühiskonna vahel.

Eestis 29 vaktsineerimises kõhkleva inimese seas läbi viidud Q-metodoloogilises uuringus eristus kaks vaatenurka.

Esimesse rühma kuulusid vaktsiiniskeptikud, kes ei usalda tavameditsiini. Nad olid veendunud vaktsiinide kahjulikkuses, ei usaldanud arste ning eelistasid alternatiivmeditsiini. Nende terviseinfo tarbimine oli seotud kindlate sotsiaalmeediakanalitega. Nad olid oma teadmistes väga kindlad – või pigem „ei teadvustanud oma teadmatust“. Nad ei olnud uuele teabele kuigi avatud, kuid jagasid meelsasti teistele nõuandeid.

Teise rühma moodustasid tavameditsiini usaldavad, kuid vaktsineerimises kõhklevad inimesed. Nad usaldasid arste ja uskusid vaktsiinide tõhususse, kuid tundsid puudust objektiivsest teabest ning tajusid polariseerunud avaliku arutelu mõju. Nende terviseinfo allikate valik oli lai, kuid neil oli keeruline toime tulla infoküllusega.

Mõlemad rühmad väärtustasid isiklikku otsustusvabadust ning leidsid, et traditsioonilise meedia kajastus vaktsineerimise teemal on ühekülgne. Nad rõhutasid, et loosungite ja plakatite asemel on olulisemad personaalne nõustamine ning põhjalikud ja nüansirikkad selgitused.

Loe lähemalt Kristina Seimanni, Andra Siibaku ja Marit Napi artiklist, mis ilmus teadusajakirjas Humanities and Social Sciences Communications.