UURING | Raamatukogudest on saanud Eesti digilõhe ületamise päästerõngad
becid
26.05.2026
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Baltic Balti Infohäirete Sekkekeskuse (BECID) koostöös valminud värske uuring näitab, et Eesti raamatukogud on kujunenud palju enamaks kui pelgalt raamatute laenutamise kohad. Üha enam täidavad need kogukonnakeskuste rolli, aidates inimestel toime tulla kiiresti muutuvas digikeskkonnas, mida kujundavad e-riigi teenused, väärinfo, tehisintellekt ning üha keerukam infokeskkond.
Uuring tõi esile mitu olulist väljakutset tänapäevases infokeskkonnas. Vanemaealised vajavad järjest enam igapäevast tuge digiteenuste kasutamisel, samal ajal kui paljud 30–50-aastased kipuvad oma info- ja digipädevust üle hindama. Noorte seas täheldasid teadlased teabe otsimise oskuste nõrgenemist, allikakriitilisuse vähenemist ning kasvavat kalduvust usaldada liiga kergekäeliselt tehisintellekti loodud vastuseid. Väiksemates kogukondades süvendab neid probleeme sageli nii inim- kui ka rahaliste ressursside nappus.
Raamatukogud on neile väljakutsetele vastanud loovate lahendustega. Üha enam rakendatakse põlvkondadevahelisi digimentorluse programme, kus noored aitavad vanemaealistel digikeskkonnas paremini toime tulla. Samuti korraldavad raamatukogud mängulisi töötubasid, mis keskenduvad infootsingule ja kriitilisele mõtlemisele, ning kasutavad tehisintellekti õppe- ja teavitusmaterjalide loomiseks ning kogukonnaga tõhusamaks suhtlemiseks. Oluliseks on muutunud ka koostöö koolide, noortekeskuste, päevakeskuste ja IT-erialade tudengitega.
Uuring tõi esile ka ühe olulise tähelepaneku: inimesi ei köida sageli pealkiri „meediapädevuse koolitus“, kuid nad osalevad hea meelega töötubades, mis käsitlevad optilisi illusioone, meeme, propagandapilte või müütide kummutamist. Teisisõnu soovivad inimesed oma teadmisi ja oskusi arendada, kuid nad haaravad kergemini kaasa siis, kui õppevorm on praktiline, loov ja nende igapäevaeluga seotud.
Uuringu tulemused kinnitavad, et infokeskkonna vastupanuvõime ei kujune üksnes klassiruumides ega riiklike strateegiate kaudu. See sünnib kohalikes kogukondades, raamatukogudes ja inimestevahelistes suhetes – igapäevastes kohtumispaikades, kus õpitakse, jagatakse teadmisi ja toetatakse üksteist.