Resilient Voices | Jätkame vestlust naistest ja desinformatsioonist
becid
04.09.2026
Kuidas mõjutab soopõhine desinformatsioon inimesi, kes osalevad avalikus elus, ja mida saame selle vastu teha? Need küsimused olid BECIDi konverentsi „Resilient Voices: Women & Disinformation“ („Kerksed hääled: naised ja desinformatsioon“) keskmes. Konverents tõi kokku poliitikakujundajad, ajakirjanikud, teadlased ja kodanikuühiskonna esindajad, et uurida, kuidas sugu ja identiteeti kasutatakse üha enam avaliku arutelu mõjutamiseks. Arutelud näitasid, et probleem ei piirdu üksikute rünnakutega: soopõhine desinformatsioon võib vaigistada inimeste hääli, vähendada soovi avalikus elus osaleda ning lõppkokkuvõttes nõrgestada demokraatlikku arutelu.
Pärast konverentsi jätkasime neil teemadel vestlust esinejatega. Eesti Riigikogu liige Hanah Lahe arutleb selle üle, milline roll on meestel soopõhise desinformatsiooni vastu võitlemisel ning miks on oluline luua naiste häältele ja osalemisele rohkem ruumi. Teadlane Jānis Šabanovs käsitleb probleemi teist tahku: sotsiaalmeedias levivaid soostereotüüpe ning seda, kuidas need mõjutavad meie arusaamu ja aitavad meil teavet korrastada. Mõlemad vaatenurgad osutasid konverentsil samale põhiprobleemile – stereotüübid ja soopõhised narratiivid ei jää üksnes veebikeskkonda, vaid võivad mõjutada seda, kes tunneb end avalikus arutelus osalemiseks piisavalt kindlalt ning kuidas tema osalemist tajutakse.
Kerksuse suurendamiseks tuleb mõelda ka sellele, mida saab praktikas ära teha. Augustina Zamuškevičiūtė rõhutab, et soopõhist desinformatsiooni tuleb käsitleda laiema ühiskondliku probleemina, suurendada avalikkuse teadlikkust ning otsida lahendusi Balti riikides ühiselt, mitte igas riigis eraldi. Ajakirjanik Alina Lastovska toob aga esile nende inimeste vaatenurga, kes puutuvad oma töös otseselt kokku vaenulikkuse ja rünnakutega. Need kogemused kinnitavad vajadust tugevama meediapädevuse, sõltumatu ajakirjanduse ning paremate tugisüsteemide järele inimestele, kes satuvad veebiahistamise ja desinformatsiooni sihtmärgiks.
Soopõhise desinformatsiooni vastu võitlemiseks ei ole ühtainsat lahendust. Linda Curika rõhutab, kui oluline on naiste vastastikune toetus vaenulikus inforuumis, ning jagab oma kogemusi soopõhise vaenulikkusega veebis. Hanah Lahe juhib samal ajal tähelepanu platvormide, algoritmide ja õigusloome vastutusele. Kokkuvõttes toovad intervjuud esile ühe „Resilient Voices“ konverentsi keskse sõnumi: tervema inforuumi kujundamine nõuab ühist tegutsemist nii inimestelt, meedialt, kodanikuühiskonnalt, poliitikakujundajatelt kui ka tehnoloogiaplatvormidelt. Inimeste võimaluse kaitsmine vabalt sõna võtta ja ühiskonnaelus osaleda tähendab lõppkokkuvõttes demokraatia enda kaitsmist.