BECIDi VEEBISEMINAR | Kuidas kunst ja kultuuripraktikad saavad desinformatsioonile vastu seista

becid

04.02.2026

Kultuuri kirjeldatakse sageli kui „pehmet“ jõudu, kuid kriisiaegadel avaldub selle märkimisväärne tugevus. Nagu professor Marju Lauristin on märkinud: „Kultuur aitab meil toime tulla isegi sõja raskustega.“ Suure ühiskondliku pinge ajal – nagu praegu Ukrainas jätkuva sõja tingimustes – muutub kultuur ruumiks, kus selginevad väärtused, tugevneb vastupanuvõime ja säilib ühine tähendusruum.

Sellest arusaamast lähtus ka BECIDi hiljutine veebiseminar, mis tõi kokku 172 osalejat kogu Baltikumist: üle 30 osaleja Eestist, rohkem kui 60 Lätist ja üle 60 Leedust. Suur osalejate arv näitas ühist huvi selle vastu, kuidas kultuur, kunst ja meedia saavad aidata ühiskondadel toime tulla desinformatsiooni ning välismaise infomanipulatsiooni ja sekkumisega (FIMI).

Miks on kultuur oluline?

Kultuuri võib mõista kahel teineteist täiendaval viisil. Laiemas tähenduses on see dünaamiline, õpitud ja jagatud süsteem, mille kaudu ühiskonnad loovad tähendusi, väljendavad identiteeti ja korraldavad ühiskondlikku elu. Kitsamas tähenduses hõlmab kultuur kollektiivseid loomingulisi ja sümboolseid praktikaid, nagu kunst, muusika, teater ja etenduskunstid, mille kaudu väärtusi, identiteete ja maailmavaateid mõtestatakse, vaidlustatakse ja edasi antakse.

Just see võime tähendusi luua muudab kultuuri ühelt poolt manipulatsiooni suhtes haavatavaks, teisalt aga võimsaks vastupanuvahendiks.

Kuidas desinformatsioon kultuuri ära kasutab?

Desinformatsiooni ja FIMIga tegelevad mõjutajad võtavad strateegiliselt sihikule kultuurilise identiteedi tunnused, nagu rahvuslik ajalugu, keel, religioon, traditsioonid ja kultuuripärand. Nendega manipuleerides püütakse ühiskondi lõhestada, kollektiivseid identiteete nõrgestada ja usaldust õõnestada. Levinud võteteks on valede ajaloonarratiivide levitamine, kultuuriliste vastuolude võimendamine ning ühiste sümbolite ja „kultuurikoodide“ kaaperdamine emotsionaalsete reaktsioonide esilekutsumiseks.

Huumor ja tuttavlikkus muudavad sellised narratiivid eriti mõjusaks, sest kahjulikud sõnumid paigutatakse vormidesse, mis tunduvad inimestele turvalised ja äratuntavad.

Desinformatsioon ei tugine üksnes valedele faktidele, vaid põimib sageli emotsionaalseid ja faktilisi elemente, et tegelikkust ümber kujundada. Revisionistlikke müüte, vandenõuteooriatega põimitud ajalookäsitlusi, väljamõeldud kultuurilisi ohte ning moonutatud kujutisi kangelastest või traditsioonidest levitatakse väga erinevates kultuurivormides – alates meemidest ja muusikast kuni filmide ja sotsiaalmeediatrendideni. Huumor ja tuttavlikkus muudavad need narratiivid eriti tõhusaks, peites kahjulikud sõnumid turvalisena ja tuttavana tunduvatesse vormidesse.

Kultuur kui vastupanuvõime allikas

Samal ajal pakub kultuur võimsaid vahendeid desinformatsioonile vastu seismiseks. Vastupanuvõimelised ühiskonnad toetuvad kultuurilisele sidususele, ühistele väärtustele ja usaldusväärsetele narratiividele, et vaenulikus infokeskkonnas paremini toime tulla. Ühiste lugude, rituaalide ja sümbolite kaudu saavad kogukonnad taastada usaldust ja tugevdada sotsiaalseid sidemeid.

Kunstil ja GLAM-sektoril – galeriidel, raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel – on usaldusväärsete lugude jutustajatena oluline roll. Desinformatsioon levib eriti hästi seal, kus inimesed tunnevad end isoleerituna või neil puudub side usaldusväärsete kohalike infoallikatega. Kohalikud kultuurivõrgustikud – kogukonnakeskused, raamatukogud, rohujuuretasandi algatused ja kohalik meedia – võivad seevastu olla olulised usaldusväärse teabe ja kriitilise arutelu kanalid. Tuttavad ja usaldusväärsed kultuurivaldkonna hääled suurendavad sõnumite usutavust ning aitavad manipuleerivatele välistele narratiividele vastu seista.

Balti riikide vaated arutelurühmadest

Leedu sessioonis näitas LRT ajakirjanik Tomas Valkauskas, kuidas kunstilisi väljendusvorme saab lõimida desinformatsioonivastasesse ajakirjandusse. Ta tõi eriti tõhusa meetodina esile dokumentaalse jutustamise raadios ja televisioonis ning tutvustas kahte projekti: raadiosaadet „Voice of Protest“, mis käsitleb muusikat protestivormina, ja taskuhäälingut „Šaltibarščiai“, kus vähemuskogukondadesse kuuluvate kunstnikega peetavate vabas vormis vestluste kaudu mõtestatakse lahti ühiskonnas domineerivaid narratiive.

Eesti sessioon keskendus teatri rollile infomanipulatsiooni käsitlemisel. Vaba Lava juht Krista Tramberg ja üks näitlejatest jagasid kogemusi lavastusest „Spy Girls“, mis käsitleb infomanipulatsiooni, sotsiaalmeedia varjukülgi, andmete kasutamist ja meediapädevust. Nad rääkisid ebakindlusest, mis kaasneb teatri, eksperimenteerimise ja aktivismi piirimail tegutseva lavastuse loomisega. Lavastus sisaldab ka ette kirjutamata osa, mille käigus võetakse reaalajas ühendust Ukrainas rindel viibivate Vene sõduritega. Arutelu tõstatas eetilisi küsimusi kunstniku vastutusest, läbipaistvusest ja usaldusest ning rõhutas samal ajal tugevate kogukondlike sidemete ja institutsionaalse usalduse tähtsust – õppetunde, mis on väga olulised ka laiemale GLAM-sektorile.

Läti arutelurühmas tutvustas Joren Dobkiewicz organisatsioonist New East Culture Institute, kuidas kunstilised ja osaluspõhised praktikad saavad tugevdada kriitilist mõtlemist ja kogukondade vastupanuvõimet häiritud infokeskkonnas. Tuginedes näidetele etendustest, näitustest ja osaluskunstist, näitas ta, kuidas kultuur võib julgustada inimesi narratiive kahtluse alla seadma ja manipulatsiooni ära tundma. Monolavastus „Man and the Tyrant“ oli näide sellest, kuidas teater saab seada kahtluse alla autoritaarseid narratiive ja arendada oskust narratiive kriitiliselt märgata ja mõtestada.

Kultuur on enamat kui meelelahutus

Kultuur ei ole pelgalt meelelahutus. See on ühise õppimise, eetilise mõtestamise ja vastupanu ruum. Kui tehnilistest lahendustest üksi ei piisa, võivad kultuuripraktikad jõuda inimesteni emotsionaalsel tasandil, tugevdada ühiskondlikku usaldust ning aidata ühiskondadel desinformatsioonile vastupidavamaks muutuda.

Täname kõiki osalejaid aktiivse kaasamõtlemise ja sisukate panuste eest. Ootame põnevusega arutelude jätkumist järgmistel kohtumistel!

Järgmine veebiseminar toimub aprilli alguses.