Praktikapõhiste ja akadeemiliste lähenemisviiside kasutamine digitaalse meediapädevuse arendamiseks
becid
18.04.2024
22. veebruaril pidasid BECIDi kommunikatsiooni- ja meediapädevuse eksperdid Inger Klesment ja Gretel Juhansoo Tartu Ülikoolis avaliku loengu, kus nad tutvustasid erinevaid praktikapõhiseid ja akadeemilisi ehk nn pracademic-lähenemisviise, mille abil arendada laiema avalikkuse digitaalset meediapädevust. Inger ja Gretel, kes on Eestis tuntud edukate meediapädevuse algatuste eestvedajatena, on oma tegevustes keskendunud eelkõige noorematele sihtrühmadele.
Inger jagas kogemusi oma algatusest, mille eesmärk on arendada 5–10-aastaste laste digi- ja meediapädevust interaktiivsete mängude kaudu. Tema teaduspõhised õppemängud toetavad õppimist praktiliste tegevuste ja suhtlemise kaudu. Vähem kui kahe aastaga on Inger jõudnud ligi 6000 lapseni üle Eesti. Eesti Haridus- ja Teadusministeerium tunnustas teda ka 2023. aasta parima meediapädevuse edendajana. Ingeri mängude kohta saab rohkem lugeda tema kodulehelt.
Gretel tutvustas sekkumist nimega TikTok House, mis sai alguse Tartu Ülikooli tudengiprojektina ja mille ta lõi koos kursusekaaslaste Christina, Karmeni, Anna, Katre-Liisi ja Karoliinaga. Projekti eesmärk oli aidata inimestel mõista, kuidas TikTok toimib ja kuidas platvorm andmeid kogub. TikTok House arenes 2022. aastal Tartu jõululinnakus füüsilise ruumi sekkumiseks, mida külastas ligikaudu 40 000 inimest. Algatus jätkus teise versiooniga 2023. aasta augustis Paides toimunud Arvamusfestivalil. TikTok House’i kohta saab lähemalt lugeda BECIDi blogist.
Miks ja kuidas kasutada praktikapõhiseid ja akadeemilisi lähenemisviise?
Oma arutelus käsitlesid Inger ja Gretel põhjuseid, miks tasub digitaalse meediapädevuse õpetamisel ühendada praktilised ja akadeemilised ehk pracademic-lähenemisviisid. Mõlemad nõustusid, et meetodi valik sõltub suuresti õppe-eesmärkidest ja vajadustest. Seetõttu on iga algatuse kavandamisel oluline mõelda hoolikalt läbi kõik sammud ning valida ideede elluviimiseks kõige tõhusamad strateegiad.
Jeong jt, 2012:
„Meediapädevuse sekkumised on haridusprogrammid, mille eesmärk on vähendada meedia võimalikku kahjulikku mõju, andes sihtrühmale teadmisi ühe või mitme meediaaspekti kohta, mõjutades seeläbi meediaga seotud uskumusi ja hoiakuid ning aidates lõppkokkuvõttes ennetada riskikäitumist.“
Loeng tugines Ofcomi 2023. aasta meediapädevuse algatuste hindamise tööriistakomplektile, mille Inger ja Gretel olid jaotanud viieks oluliseks sammuks. Olenemata sellest, kas soovid ehitada TikToki-teemalise maja või luua õppemänge, peaks iga meediapädevuse algatuse kavandamine hõlmama viit osa: probleemi määratlemist, sisendite kaardistamist, tegevuste valimist, väljundite eesmärkide seadmist ja võimalike tulemuste hindamist.
PROFINIPP: Selle juhtumiuuringu iga osa juures selgitatakse vastava planeerimisetapi eesmärki ning tuuakse välja Ingeri ja Greteli loengus jagatud tähelepanekud. Soovitame pärast iga osa võtta paar minutit, et visandada oma meediapädevuse sekkumise idee. Kui järgid juhtumiuuringu ülesehitust, peaks sul lugemismaterjali lõpuks olema valmis üsna detailne sekkumisplaan.
Probleemi määratlemine
Probleemi määratlemisel, mida sinu sekkumine peaks aitama lahendada, soovitavad Inger ja Gretel alustada uurimistööst. Tutvu arengukavadega, analüüsi kehtivaid õppekavu ja õppematerjale ning otsi võimalusi oma idee elluviimiseks. Kasuta ka enda ja oma tutvusringkonna kogemusi ning uuri võimalikke rahastusvõimalusi. Sõltuvalt projektist võib olla kasulik vaadata statistikat ja analüüsida hetkeolukorda ühiskonnas, et anda algatusele praktiline ja ajakohane alus.
Inger ja Gretel selgitasid, et noorematele vanuserühmadele keskendumine suunas ka nende planeerimisprotsessi. Nad alustasid koolisüsteemi ja õppekavade analüüsimisest. Tulemustest ilmnes, et 5–10-aastaste laste meediapädevusele ning kõikide vanuserühmade algoritmipädevusele pööratakse vähe tähelepanu, mis tõi esile olulise lünga.
Probleemi määratlemine hõlmas ka isiklikku motivatsiooni. Gretel oli äsja lõpetanud gümnaasiumi ning tundis, et üldine meediapädevus on ebapiisav, eriti seoses noorte jaoks oluliste sotsiaalmeediaplatvormide ja nende andmekogumispraktikatega. TikToki turvalisusega seotud uudised ning Ingeri tähelepanekud oma laste raskustest aitasid mõlema algatuse kavandamist veelgi täpsustada. Mõlemad analüüsisid ka erinevaid arengukavasid, et hinnata tuvastatud lünkade olulisust, eriti Eesti õpilaste tulevase õpitee kontekstis.
Sisendid
Sisendite kaardistamine tähendab kõigi nende ressursside põhjalikku läbimõtlemist, mida tuvastatud probleemi lahendamiseks vaja läheb. Loengus rõhutasid Gretel ja Inger vajadust võrrelda oma olemasolevaid teadmisi ja oskusi sellega, milliseid teadmisi ja oskusi projekt tegelikult vajab, ning arvestada olemasolevate vahenditega.
Oluline on läbi mõelda sellised tegurid nagu aeg, rahaline planeerimine ning varasemate kogemuste maksimaalne kasutamine. Samuti on kasulik kaardistada tugivõrgustikud, levikanalid, vajalik tööjõud ja taristu, et algatust saaks ellu viia võimalikult tõhusalt.
Oma kogemusele tuginedes rõhutas Gretel võrgustike loomise oskuse ja riskivalmiduse tähtsust. Kuigi alguses tundus ebatõenäoline, et TikTok House saab Tartu jõululinnakus päriselt väliruumi, aitasid just valmisolek võimalikuks ebaõnnestumiseks ja põhjalik suhtlus idee ellu viia.
Gretel rääkis ka vajadusest erinevate oskustega projektitiimi järele. Kuna tema rühmakaaslased olid osavad maalijad, võttis tema enda vastutusalaks uurimistöö. See näitas, kuidas erinevad tugevused saavad meeskonnas üksteist täiendada.
Ingeri peamisteks sisenditeks olid varasemate projektide materjalid, pikaajaline lastega töötamise kogemus ning oluliste kontaktide loomine koolidega.
Mõlemad lektorid tõid esile ka Tartu Ülikooli olulise toetuse ja mentorluse, mis rikastas nende olemasolevaid ressursse ning aitas algatusi ellu viia.
Tegevused
Üldjoontes saab meediapädevuse sekkumised jagada kaheks: füüsilises ruumis toimuvad sekkumised ja veebipõhised sekkumised. Mõlema puhul saab kasutada väga erinevaid tegevusi, näiteks väljakutseid, võistlusi, hariduskampaaniaid ning klubide või võrgustike loomist.
Inger valis oma algatuse keskseks tegevuseks teadlikult õppemängu, tuginedes varasematele kogemustele ja tol hetkel olemas olnud ressurssidele. Ta naljatas, et kuigi ta ei ole IT-arendaja, meeldib talle mänge mängida ning seetõttu tundus see valik loogiline.
Gretel seevastu valis uuringutulemustele tuginedes interaktiivse füüsilise ruumi sekkumise. Ta võttis arvesse uuringuid, mis näitasid, et ilma rahalise toetuseta on veebikampaaniate ulatus platvormide ärimudelite tõttu piiratud (Miller, 2021) ning et probleemiks on ka auditooriumide killustumine (Papacharissi & Trevey, 2018). Lisaks arvestas Gretel võimaliku skeptilisusega sotsiaalmeedias leviva info suhtes, mis võib mõjutada veebipõhiste meediapädevuse kampaaniate usaldusväärsust (Literat jt, 2021).
- Digital Moment. (n.d.). Educational Guide: Diving Deeper into Algorithms. Digital 2030 and UNESCO: The Algorithm & Data Literacy Project, Canada: Author.
- Jeong, S. H., Cho, H., & Hwang, Y. (2012). Media literacy interventions: A meta-analytic review. Journal of communication, 62(3), 454-472.
- Literat, I., Abdelbagi, A., Law, N. Y., Cheung, M. Y.-Y., & Tang, R. (2021). Likes, Sarcasm and Politics: Youth Responses to a Platform-Initiated Media Literacy Campaign on Social Media. AoIR Selected Papers of Internet Research, 2021. https://doi.org/10.5210/spir.v2021i0.12201
- Milesi, C., & Franco, E. L. (2020). Volunteer contributions to building more peaceful, inclusive, just and accountable societies.
- Papacharissi, Z., & Trevey, M. T. (2018). Affective publics and windows of opportunity: Social media and the potential for social change. In The Routledge companion to media and activism (pp. 87-96). Routledge.esponses to a Platform-Initiated Media Literacy Campaign on Social Media. AoIR Selected Papers of Internet Research, 2021. https://doi.org/10.5210/spir.v2021i0.12201
Väljundid
Kuigi väljundid on eelkõige statistiline vaade sellele, mis sekkumise järel toimus, tasub võimalikke väljundeid kavandada juba alguses, et hiljem oleks lihtsam hinnata algatuse mõju ja edukust.
Mõelda võib näiteks järgmistele näitajatele:
- mitu inimest osales või sekkumist külastas;
- mitu erinevat tegevust sekkumine sisaldas;
- mitu allalaadimist tehti, kui see oli asjakohane;
- mitu töötuba, seminari või loengut korraldati;
- kui palju kasvas sinu võrgustiku liikmete arv;
- kui sageli sisu avaldati;
- kui kaua sekkumine kestis.
Inger tõi esile klasside suuruse teadmise tähtsuse enne õppemängude korraldamist. Viiele lapsele mõeldud mängu logistika erineb oluliselt 30 lapse mängust, mõjutades näiteks vajalike füüsiliste materjalide hulka.
Greteli puhul oli väga oluline kavandada TikTok House’i ligikaudu kahekuuline kestus. See mõjutas seda, kui palju detaile sai sekkumisse lisada, sest pikema kestuse ja suurema külastajate arvu puhul suurenes esemete purunemise või kadumise oht.
Samas teadmine, et TikTok House on Arvamusfestivalil avatud vaid kaks päeva, võimaldas Gretelil lisada rohkem esemeid, ilma et oleks pidanud turvariskide pärast sama palju muretsema.
Tulemused
Nagu väljundite puhul, on ka tulemused pigem sekkumise mõju hindav vaade, kuid neid tuleb arvestada juba planeerimise ajal.
Mõtle laiemale mõjule, näiteks:
- kas osalejate meedia- ja digipädevus võiks paraneda;
- kas sekkumine võiks käivitada sotsiaal-poliitilisi muutusi;
- kas osalejad omandavad uusi oskusi;
- kas sinu enda teadmised mõnest teemast süvenevad;
- kas sinu võrgustik laieneb;
- kas algatus loob uusi võimalusi nii osalejatele kui ka projektile tervikuna.
Inger ja Gretel loodavad, et nende sekkumised on andnud Eesti noortele uusi oskusi ja teadmisi ning pakkunud õpetajatele uusi ideid.
Nad rõhutasid, kui oluline on siduda meediapädevuse õpetamine noorte tegeliku eluga ning vältida aegunud näiteid, mis nooremate põlvkondade jaoks enam ei kõneta.
Isiklikult väärtustavad Inger ja Gretel võimalust arendada BECIDi raames uusi meediapädevuse projekte, tuua esile noorte vaatenurki ning panustada Eesti meediapädevuse strateegia pidevasse arengusse.
Kokkuvõttes pakub Ingeri ja Greteli praktikapõhiste ning akadeemiliste lähenemisviiside kogemus üksikasjaliku raamistiku mõjusate meediapädevuse algatuste kavandamiseks. Alates probleemi määratlemisest ja sisendite kaardistamisest kuni tegevuste valiku, väljundite eesmärkide seadmise ja tulemuste läbimõtlemiseni eeldab protsess uurimistöö, loovuse ja paindlikkuse ühendamist.