Õpetaja abimaterjal – petuskeemide lahtivõtmise õppematerjalid
becid
18.04.2024
Maria Murumaa-Mengel
Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor
maria.murumaa@ut.ee
Viimasel ajal on Balti riikide koole tabanud pommiähvarduste laine. Lapsed, õpetajad ja lapsevanemad on mures, sest keeruline on hinnata, kas saadud info vastab tõele ja kui tõenäoline on tegelik oht.
Teabehäirete olukorras puutume kokku mitut tüüpi infoga, mis ei pruugi olla tõene ja võib meile kahju teha:
Väärinfo – tahtmatult vale või eksitav teave.
Desinformatsioon – teadlikult vale või eksitav teave, mida levitatakse selle looja või levitaja eesmärkide saavutamiseks.
Pahatahtlikult kasutatud tõene info – õige teave, mida jagatakse eesmärgiga tekitada kahju.
Õpilased ja õpetajad saavad oma infopädevust arendada, analüüsides igapäevaselt ettejuhtuvat teavet ning püüdes mõista, miks mõned tekstid, visuaalid ja sõnumid mõjuvad paremini kui teised. Järgnev artikkel ja test keskenduvad petuskeemidele, kuid samu põhimõtteid saab rakendada ka praeguste pommiähvarduste ning laiemalt igapäevase infotarvitamise analüüsimisel.
Kolm lihtsat põhimõtet, mis aitavad kaitsta end pettuste ja desinformatsiooni eest
Igaüks saab vähendada pettuste ja desinformatsiooni põhjustatud kahju, järgides kolme lihtsat põhimõtet, mille on eri uuringute põhjal sõnastanud Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased Kristjan Kikerpill ja Marju Himma.
Politsei on taas teatanud juhtumitest, kus politseinike või pangatöötajatena esinevad petturid on inimestelt välja petnud kümneid tuhandeid eurosid. Või võtame loo inimesest, keda ähvardati internetist leitud piinlike fotode avalikustamisega – ohver muidugi maksis. Ja siis on juhtum inimesest, kes uskus sotsiaalmeedias nähtud infot suure tootlusega investeerimisskeemi kohta, kuid jäi lõpuks koos teiste „investoritega“ rahast ilma.
Selliseid näiliselt õpetlikke lugusid võib rääkida lõputult, kuid neist üksi ei piisa. Vaja on universaalseid põhimõtteid. Kristjan Kikerpill uuris oma doktoritöös kuritegevust kui kommunikatsiooni ning täpsemalt seda, millist infot annavad inimestele veebipettuste ja manipuleerivate rünnakute sõnastus ja ülesehitus, et nad oskaksid kuriteo ohvriks langemist ennetada. Näiteks olukorras, kus keegi püüab telefoni teel neilt raha välja petta.
Ajakirjanduse uurija Marju Himma osaleb meediapädevuse projektis SMaRT-EU, kus uuritakse erinevaid viise, kuidas inimesed saavad end manipuleeriva või kahjustava teabe eest kaitsta. Teemat arutades jõudsid Kikerpill ja Himma järeldusele, et kuritegelike manipulatsioonirünnakute ja desinformatsioonikampaaniate vastu aitavad üsna sarnased põhimõtted.
Ohvriks võib sattuda igaüks
„Lollilt võetaksegi raha ära.“ Nii võib mõelda, lugedes järjekordset lugu petta saanud inimesest.
„Kui leida õige olukord, õige kontekst ja vajutada just sellel hetkel õigele haavatavuse nupule, ei ole keegi pettuse eest sada protsenti kaitstud. Põhjendamatu eksimatuse tunne ja tugev soov ohvrite üle parastada iseloomustavad pigem neid, kes pole veel osava petturi teele sattunud,“ ütleb Kikerpill.
„Sama kehtib desinformatsiooni ja igasuguse muu teabe moonutamise kohta,“ ütleb Himma.
Valeuudised tunduvad sageli ehtsamad kui päris ajakirjanduslikud uudised. „Üks levinumaid väärarusaamu on see, et ajakirjandus levitab valeuudiseid, sest kui midagi nimetatakse uudiseks, siis justkui peab see olema ajakirjanduslik,“ märgib Himma.
Desinformatsiooni tähenduses levivad valeuudised peamiselt alternatiivmeedia väljaannetes ja sotsiaalmeedias. Ühine joon on nende emotsionaalne mõju: tähelepanu püütakse ohu või negatiivsuse kaudu ning sageli kutsutakse inimest tegutsema.
„Alles hiljuti klõpsasin Facebookis artiklile, mille juures oli Kaja Kallase foto ning pealkiri rääkis enesekontrolli kaotamisest piirangute tõttu. Leht jõudis vaevu avaneda, kui sain aru, et tegemist oli võltsitud veebilehega, mis paigaldas mu arvutisse pahavara,“ räägib Himma.
Kui sellisesse lõksu võib sattuda meediauurija, võib see juhtuda igaühega.
Kontrolli allikat, aga teise kanali kaudu
Üks tavalisemaid soovitusi on kontrollida info allikat, kuid sellest ei pruugi enam alati piisata. Propaganda või kahjustamise eesmärgil levitatav info võib olla täiesti tõene, kuid valikud ja rõhuasetused võivad olla sellised, et järjepidevalt levitatud lood jätavad ühekülgse, ärritava, häiriva või vaenuliku mulje.
„Infot tuleb kontrollida ning enamasti piisab alustuseks lihtsast otsingumootorist. Mida see ütleb algallika kohta? Kas sama vastuse leiab ka väga erinevatest ja omavahel sõltumatutest allikatest?“ selgitab Himma.
Kikerpill lisab, et pettuste puhul pole vahet, kas tegemist on e-kirja, telefonikõne või ukse taha ilmunud inimesega.
Oluline on kontrollida infot teise kanali kaudu. Kui saad e-kirja, ära klõpsa selles oleval lingil ega manusel, vaid otsi näiteks saatja kohta infot Google’ist. Telefonis esitatud väidet tasub kontrollida, küsides pereliikmelt või tuttavalt või otsides kinnitust internetist.
„Pettus on kanalineutraalne,“ ütleb Kikerpill.
See tähendab, et ei tasu eeldada, nagu leviksid teatud pettused ainult kindlates kanalites. Pettustel on universaalsed tunnused sõltumata sellest, millise kanali kaudu neid toime pannakse. Seetõttu saab valet sageli avastada just siis, kui kontrollida sama infot teise kanali kaudu.
Üks pettuste ja desinformatsiooni ühiseid tunnuseid on üleskutse tegutseda.
Märka, kui sind survestatakse tegutsema
Vaata seda uskumatut pakkumist, külasta seda lehte, ava manus, võta pangast raha välja, osta kohe, ka sina oled ohus, anna ligipääs, anneta raha, kirjuta petitsioonile alla… Kas märkad ühist joont? Sind kutsutakse tegutsema, kas kohe või selleks, et suunata sind pikema aja jooksul teatud viisil käituma.
„Ka klõpsamine on tegevus!“ rõhutab Kikerpill.
Himma lisab, et desinformatsiooni puhul võidakse inimest õhutada valimistel kindlal viisil hääletama, poliitiliste otsuste vastu protestima või levitama hirmu ja paanikat, mis teadupärast kanduvad inimeselt inimesele kiiresti edasi.
Seega tuleb pettuste ja desinformatsiooni eest kaitsmiseks esmalt hinnata, kas ja mida sind tegema kutsutakse.
„Kui sind kuidagi tegutsema suunatakse, tasub saadud infot kriitiliselt kontrollida,“ ütleb Himma.
„Ja võta aega,“ lisab Kikerpill. „Ära kiirusta. Raha ei pea sinult kiirelt lahkuma. Päris olukordades, kus tuleb raha üle kanda, on tähtajad paigas ja inimesele antakse aega.“
Petturid kasutavad sageli ära ajasurvet:
„Tee ülekanne kiiresti.“
„Ainult praegu investeerides saad suure kasumi.“
„Sinu lähedane vajab kohe abi.“
Ajasurve tekitab paanikat, mille tõttu on inimestel keerulisem selgelt mõelda, otsuseid langetada ning nad tegutsevad kergemini emotsiooni ajel.
Kuna petturite ja desinformatsiooni levitajate tegevusmudel põhineb veenvusel, kasutatakse sageli ära ühiskonnas parasjagu aktuaalseid sündmusi, et muuta tegutsema kutsuvad sõnumid usutavamaks.
Petusõnumitele ja desinformatsioonile luuakse vajalik taust või sotsiaalne kontekst. Selleks võib olla poliitiline kriis, jõuluaeg või näiteks pensioniraha väljamaksmine.
Märka, kui sinu emotsioonidega mängitakse
Võib-olla oled näinud olukorda, kus kerjus küsib tänaval turistilt 10 eurot oma lapse jaoks, kes olevat just täna sündinud.
„Tõenäoliselt on tal viimase nelja kuu jooksul iga päev laps sündinud,“ meenutab Kikerpill sarnaseid kogemusi petturitega.
Sellised olukorrad on petturite poolt hoolikalt läbi mõeldud ja läbi harjutatud. Nad mängivad inimeste emotsioonidega ning neil on üks eesmärk: panna sihtmärk kiiresti juhiseid järgima, näiteks lingile klõpsama või tundmatut tarkvara paigaldama, ning anda petturitele see, mida nad tahavad.
Olukorra kontrollimine on petturite jaoks keskse tähtsusega ja see on üks petuskeemide ühiseid tunnuseid.
Desinformatsioon ja muu eksitav või kahjustav teave tekitab sageli tugevaid emotsioone.
„See võib panna meid millelegi tugevalt vastu seisma või millessegi väga tugevalt uskuma. Näiteks võib vaktsiinivastaseid seisukohti juba pooldavat inimest tugevalt mõjutada emotsionaalne lugu vaktsiinide kahjulikust mõjust. See võibki olla info levitaja eesmärk – kinnistada veelgi olemasolevaid hoiakuid,“ selgitab Himma.
Väga levinud on ka pettused, kus küsitakse raha väidetavalt õnnetusse sattunud lähedase või raskelt haige inimese toetamiseks, kuid kiire infootsing näitab, et tegelikult on see inimene välja mõeldud.
Kui saadud info tekitab sinus kaastunnet, viha, kurbust, hirmu või muid tugevaid tundeid ning paneb sind emotsionaalselt reageerima, tasub küsida: kas keegi võib püüda mind sihilikult petta või eksitada?
STOP the SCAM
Üksikud lood ei õpeta piisavalt, mida järgmisel korral teisiti teha. Selle asemel on vaja põhimõtteid, mis aitavad võimalikku pettust ära tunda.
„Lõkke ääres ei räägita muinasjutte lihtsalt niisama. Mis on muinasjutu rääkimise eesmärk? Seal on alati mingi õpetlik osa,“ ütleb Kikerpill.
Küberpettuste ühiseid tunnuseid otsides leidis ta universaalse mustri, mida saab kasutada ka desinformatsiooni äratundmisel. Ta võttis selle kokku sõnamänguna „STOP the SCAM“, kus pettuse põhiolemust kirjeldavad märksõnad:
Subject – subjekt / osapool
Context – kontekst
Action – tegevus
Mode – viis
Pettus suunab inimest emotsioonide toel tegutsema.
Enesetest
Vabavastusega küsimus
Too näide mõnest pettusest, millega oled ise kokku puutunud või millest oled kuulnud juba enne selle artikli lugemist.
Kuidas desinformatsiooni tavaliselt levitatakse?
– televisiooni õhtustes uudistesaadetes
– päevalehtede veebilehtede meelelahutusrubriikides
– raadios, kus pole aega uudiseid kontrollida
– peamiselt alternatiivmeedias ja sotsiaalmeedias
Milline on pettustes kasutatava info emotsionaalne mõju?
– info tekitab tugevaid tundeid
– uudiseid tuleb alati edastada naeratades
– küberpetturid on edukamad, kui nad on hea välimusega
– positiivne info levib kiiremini
Mida soovitas meediauurija Marju Himma infot kontrollides teha?
– külastada sama lehte mitu korda ja vaadata, kas info on muutunud
– kontrollida artiklis olevaid hüperlinke ja seotud lugusid
– vaadata, kas sama infot leidub ka väga erinevates ja üksteisest sõltumatutes allikates
– kasutada peamise meetodina lihtsalt oma kainet mõistust
Mida peaksid tegema, kui saad oma emalt veidi kummalise e-kirja, näiteks selles on tema jaoks ebatüüpilised kirjavead või kiri algab liiga ametlikult, ning seal palutakse sul lingile klõpsata ja teda aidata?
– loomulikult klõpsan ja aitan, ma pole ju mingi psühhopaat
– helistan emale ja küsin, kas ta saatis mulle selle e-kirja
– klõpsan lingile, aga enne sulgen kõik teised aknad ja vahekaardid
– kustutan kirja kohe, ilma lõpuni lugemata
Mida tähendab Kristjan Kikerpilli väide, et „pettus on kanalineutraalne“?
– pettustel on universaalsed tunnused sõltumata kanalist
– pettused on tavaliselt sõnastatud väga neutraalses keeles
– kõiki pettusi levitatakse alati kõikidel platvormidel
– pettuste ennetamiseks tuleks luua rohkem kanaleid
Kui sulle pakutakse erakordselt head võimalust kiiresti raha teenida („viimane võimalus!“, „ainult praegu investeerides saad kasumit!“), siis tuleks meediauurijate soovituste kohaselt:
– visata hoiupõrsas vastu arvutiekraani
– võtta aega, sest raha ei pea sinult kiiresti lahkuma
– võimalusest kinni haarata, sest raha peab kiiresti liikuma
– kanda raha üle esimesel võimalusel ja mitte kellelegi rääkida, muidu jääb kasum väiksemaks
Vabavastusega küsimus
Kuna petturite ja desinformatsiooni levitajate tegevusmudel põhineb veenvusel, kasutavad nad sageli ära ühiskonnas parasjagu aktuaalseid sündmusi, et muuta oma tegutsema kutsuvad sõnumid usutavamaks.
Petusõnumitele ja desinformatsioonile luuakse vajalik taust või sotsiaalne kontekst. Selleks võib olla poliitiline kriis, jõuluaeg või näiteks pensioniraha väljamaksmine.
Too veel mõned näited praegu aktuaalsetest teemadest, mida petturid võiksid oma skeemide ja ohvritele räägitavate lugude ülesehitamiseks ära kasutada.
Millised tugevad emotsioonid võivad panna meid petulinkidele klõpsama ja muul viisil pettuse ohvriks langema?
– rõõm – näiteks „Olen võitnud miljon eurot!“
– hirm – näiteks „Kui ma ei maksa, avaldatakse mu veebikaamera salvestised!“
– viha – näiteks (NB! des)info, et valitsus tahab alates homsest kõiki iga päev vaktsineerida
– ihalus – näiteks atraktiivne inimene palub sul osta talle lennupiletid, et ta saaks sulle külla tulla
– kaastunne – näiteks maamiini otsa astunud koera omanik vajab abi ravikulude tasumisel
Millest koosneb selle artikli põhjal „STOP“?
– Sauce, Tofu, Onion, Pelargonium
– Scammed Out of Penny
– Scandals, Turmoil, Opinion, Paper
– Stop, Think, Object, Prevent