Eesti Digimentori projekti kogemused ja strateegiad eakate meediapädevuse arendamiseks

becid

18.04.2024

Digimentori projekt, mida viisid 2023. aasta septembrist 2024. aasta maini läbi Eesti gümnaasiumiõpilased Marcus ja Stefan ning mida toetas Telia, keskendus eakate meediapädevuse arendamisele eri teemadel toimuvate töötubade kaudu. Tehisintellektist ja Facebookist kuni internetiturvalisuse ning praktiliste oskusteni, nagu fotograafia ja mobiilirakenduste kasutamine – need koolitused annavad eakatele vajalikud teadmised ja oskused, et digimaailmas turvaliselt ja enesekindlalt toime tulla.

Eesti digimentorite kogemused ja praktilised nõuanded pakuvad väärtuslikke suuniseid tulevastele algatustele, mille eesmärk on arendada eakate digioskusi.

Õppetingimuste kohandamine vanemaealistele õppijatele

Digimentorid on leidnud, et praktilised koolitused toimivad paremini kui traditsioonilised loengud, sest need soodustavad aktiivsemat osalemist ja aitavad õpitut paremini mõista. Samuti on väga olulised kannatlikkus ja selge suhtlus, eriti selliste probleemide puhul nagu eakate vähene inglise keele oskus ja vanusega kaasnevad kognitiivsed muutused.

„Näiteks ei mõista nad alati, kuidas erinevad digifunktsioonid omavahel seotud on. Google’i konto süsteemist on neil näiteks üsna keeruline aru saada,“ selgitas Stefan.

Marcus lisas: „Keeruline on ka ikoonide ja funktsioonide vaheliste seoste loomine – ikoonide tähendus ei pruugi vanemaealistele olla iseenesestmõistetav ning neil tekib küsimusi, milleks üks või teine ikoon mõeldud on. Näiteks Google Docsis on väga palju ikoone ning nende õige kasutamise õppimine nõuab palju katsetamist.“

Lisaks on oluline kohandada töötubasid erinevate osalejarühmade vajadustega. See tähendab vajalike seadmete olemasolu, piisavalt avara ja mugava õpikeskkonna loomist ning rühma suuruse läbimõeldud korraldamist. Interaktiivsed õppemeetodid, sealhulgas visuaalsed demonstratsioonid ja lihtsad selgitused, aitavad õpitut kinnistada ja osalejaid kaasata.

Stefan rõhutas, et rühma suurus peab olema hallatav: „Rühm ei tohiks olla liiga suur, üle 20 inimese, sest siis pole lihtsalt võimalik kõiki aidata. Näiteks kui meil on kolm arvutit ja kohale tuleb üle 15 inimese, võib mõnel olla keeruline aru saada, sest ta ei näe, mis seadmes toimub.“

Marcus nõustus: „Rühmas võiks olla 10–20 inimest. Suurema rühma puhul võib arutelu hajuda ja osalejad hakkavad omavahel rääkima, mida võib olla keeruline hallata.“

Kui väikeste rühmade moodustamine pole võimalik, saab suurema osalejate arvu puhul näidata suurel ekraanil samm-sammult, mida teha tuleb. Nii näevad osalejad selgelt, kuhu klõpsata ja milliseid toiminguid teha. Näiteks arvutikasutuse õpetamisel osutus selline lähenemine väga tõhusaks, sest selgete visuaalsete juhiste abil said osalejad vajalikest sammudest kiiresti aru.

Eesti digimentorid tõid ühe väljakutsena esile vajaduse kohandada õppematerjale ja töötubasid erineva osalejate arvu ja oskustasemega. Eriti keeruline võib olla olukord, kus rühmaga liitub ootamatult väga vähese kogemuse ja tagasihoidlike digioskustega inimene, sest see võib muuta kogu koolituse läbiviimise keerulisemaks.

Tõhusad õppimisstrateegiad eakatele osalejatele

Töötubade interaktiivsuse ja õpetliku väärtuse suurendamiseks soovitavad nii Stefan kui ka Marcus pakkuda võimalikult palju praktilist katsetamist, sest nii jääb õpitu eakatele kõige paremini meelde.

Marcus rõhutab ka osalejatele huvipakkuvate teemade valimise tähtsust: „Kindlasti peab teema eakaid huvitama. Praktilised tegevused – kas nende enda seadmetes või meie pakutud seadmetes – aitavad koolitusel käsitletut kinnistada.“

Ta lisas, et töötubades käsitletavad teemad on praktilised ja kasulikud, mistõttu on paljud eakad hakanud digivahendeid oma igapäevaelus aktiivsemalt kasutama.

Seni on osalejad omandanud praktilisi oskusi ja teadmisi, mida nad saavad päriselus rakendada. Näiteks on õpitud YouTube’ist videoid otsima. Marcus lisas: „Oleme eakatega käsitlenud erinevaid Google’i teenuseid, näiteks Google Docsi ja Slidesi. Samuti on nad õppinud pildistamist ja fotode töötlemist ning rakenduste allalaadimist ja kasutamist, sealhulgas nende põhifunktsioonide mõistmist.“

Töötubades saavutatud edusammudest rääkides tõi Stefan näiteks Leili, kes on osalenud projektis algusest peale ja omandanud hulgaliselt igapäevaelus rakendatavaid oskusi.

Marcus jagas veel üht edulugu: mõned eakad, kes olid töötoas mõne teema selgeks õppinud, tulid hiljem tagasi, et oma teadmisi teiste osalejatega jagada. Näiteks tuli üks Google Docsi kasutamist harjutanud osaleja hiljem tagasi, et näidata kaaslastele selle konkreetseid funktsioone.

Digioskuste rakendamise näitena mainis Stefan ka osalejat, kes hakkas Facebooki varasemast sagedamini kasutama. See näitab, et ta on hakanud sotsiaalmeediat aktiivsemalt suhtlemiseks ja teistega ühenduse hoidmiseks kasutama.

Digimentorite kogemuste kasutamine projekti laiendamiseks

Nii Marcus kui ka Stefan leiavad, et projekti arendamisel ja laiendamisel tasub tugineda varasematele näidetele ja kogemustele. Eesti projekti kogemusele mõeldes soovitas Stefan alustada päevakeskustest, sest sinna koguneb palju aktiivseid eakaid.

Arutades, kuidas kaasata noori Lätis ja Leedus, pakkus Stefan välja koolide kaasamise noortele mõeldud praktiliste projektide kaudu. Marcus omakorda pakkus välja suvelaagritega sarnanevate töötubade idee, kus osalejad saaksid lisaks CV-sse sobivale kogemusele võimaluse saada ka rahalist tasu.

Projekti teistesse Balti riikidesse laiendamise puhul nimetas Stefan üheks peamiseks väljakutseks noorte motiveerimist projektis osalema. Marcus rõhutas aga eakate huvi ja usalduse võitmise tähtsust. See on eriti oluline, sest eakad peavad tundma end piisavalt turvaliselt, et lubada võõrastel inimestel aidata neid nende isiklike seadmete ja andmetega.

Noorte kaasamine ja motiveerimine digitaalse kaasatuse edendamiseks

Noorte kaasamine sellistesse projektidesse nagu BECID Digimentor on olnud oluline nende motivatsiooni ja entusiasmi hoidmiseks.

Stefan tõi olulise motivaatorina esile isikliku eneseteostuse: „Mind motiveerib vajadus midagi saavutada. Kui näen teisi noori, kes ei tegele millegi tähendusrikkaga, tugevdab see minu soovi midagi positiivset korda saata.“

Marcus rõhutas omakorda avaliku tunnustuse ja tulevaste karjäärivõimaluste tähtsust: „Minu peamine motivaator on avalik tunnustus ja ettevõtte jaoks edu saavutamine. Sellistes projektides osalemine võib avada tulevikus uusi karjäärivõimalusi.“

Projektiga liitumist kaaluvatele noortele soovitas Stefan väärtustada kogemuste omandamist ja kontaktide loomist: „Tasub kindlasti midagi sellist proovida, sest see annab suurepärase kogemuse ja kontaktid, millest on tulevikus kindlasti kasu. Mina olen näiteks õppinud palju planeerimise kohta.“

Marcus soovitas noortel arendada enesekindlust avalikul esinemisel ning omandada põhjalik arusaam käsitletava teema eri tahkudest.

Oma kogemust projektiga liitumist kaaluvatele noortele kirjeldades ütles Stefan entusiastlikult: „See on olnud äge 👍.“ Marcus kirjeldas kogemust ühtaegu väljakutsuva ja põnevana ning tõi esile projekti käigus omandatud rohked teadmised ja oskused.

Kokkuvõttes nõuab eakatele suunatud meediapädevuse algatuste loomine hoolikat planeerimist, paindlikkust ja kogukonna kaasamist. Olemasolevatele kogemustele ja headele praktikatele tuginedes saavad organisatsioonid aidata vanemaealistel õppijatel digimaailmas enesekindlalt ja oskuslikult toime tulla. Jätkuva koostöö ja uuenduslike lahenduste abil on võimalik edendada digitaalset kaasatust kõigi põlvkondade seas.

Digimentori projekt on osa BECIDi tööpaketi 4 (WP4) ülesandest 4.3.