Laste ja noorte internetikeele sõnastiku koostamine
becid
22.05.2025
Sihtrühm: gümnaasium
Rühmatöö: 3–4 inimest rühmas
Miks me seda teeme? Õpetajatele, noorsootöötajatele ja lapsevanematele mõeldud koolitustel kurdetakse sageli, et täiskasvanud ei saa üldse aru, mida ja kuidas lapsed ning noored internetis räägivad. Meil on lahendus! Koostame üheskoos laste ja noorte internetikeele sõnastiku, mis kajastab just praegusel ajal ja selle piirkonna laste ning noorte seas kasutatavat keelt.
Töö käigus tuleb teha ka eeltööd: lugeda teaduslikke ja populaarteaduslikke allikaid, intervjueerida lapsi ja noori ning koostada etteantud mudeli põhjal lühike selgitav õppematerjal.
Töö ülesehitus
1. Tiitelleht
2. Sisukord
3. Sissejuhatus
Miks on see teema üldse oluline? Mis on teie töö eesmärk?
Määratlege peamised mõisted: laps/noor, keel, sümbol, tähendus, emoji, emotikon, kommunikatsioon, noortekultuur jne. Sobivad võtmemõisted tuleb välja valida vastavalt oma töö sisule.
Andke lühike ülevaade töö ülesehitusest.
Maht: kuni 1 lehekülg.
4. Teoreetiline ja empiiriline taust
Lugege 5–7 inglise- või kohalikus keeles avaldatud teadusallikat, mis käsitlevad tänapäeva laste ja noorte internetikeelt.
Püüdke leida vastuseid näiteks järgmistele küsimustele:
- Mille poolest erineb internetikeel tavalisest slängist?
- Millist mõju avaldab see keele arengule?
- Miks on lapsed ja noored nii altid keelelistele uuendustele?
- Millised keelenähtused on kohalikud ja millised ülemaailmsed?
- Millised muud olulised suundumused laste ja noorte internetikeeles esile kerkivad?
Maht: kuni 4 lehekülge.
5. Meetod ja valim
Iga rühmaliige intervjueerib 1–2 last või noort. Leppige rühmas eelnevalt kokku täpsem vanusevahemik.
Küsige intervjueeritavatelt, milliseid sõnu tänapäeva lapsed ja noored kasutavad, milliseid emojisid kasutatakse ning millistes tähendustes.
Salvestage intervjuu ning lisage töö lisadesse intervjuu transkriptsioon ehk sõnasõnaline üleskirjutus. Transkriptsioonist tuleb eemaldada kõik andmed ja detailid, mis võiksid võimaldada intervjueeritud last või noort tuvastada.
Selles peatükis kirjeldage:
- keda te intervjueerisite;
- millal intervjuu toimus;
- kui kaua see kestis;
- miks valisite just need intervjueeritavad;
- kuidas intervjuu kulges;
- mis oli keeruline;
- mis üllatas;
- mis oli lõbus või huvitav.
Soovituslik intervjuukava
(Küsimusi võib lisada ja kohandada vastavalt oma rühmatööle.)
- Millistel sotsiaalmeediaplatvormidel oled aktiivne? Mida sulle seal kõige rohkem teha meeldib? Kas jälgid kedagi kindlat? Miks?
- Kellega sa internetis suhtled? Millistel platvormidel? Millest te tavaliselt räägite?
- Kuidas väljendad internetis rõõmu ja teisi positiivseid emotsioone?
- Kuidas väljendad viha ja teisi negatiivseid emotsioone?
- Mille poolest erineb sinu arvates internetikeel „tavalisest“ keelest? Kas inimesed räägivad internetis teistmoodi?
- Milliseid sõnu teavad tänapäeval peaaegu kõik lapsed ja noored, kuid täiskasvanud ei mõista?
- Miks lapsed ja noored oma keelt välja mõtlevad?
- Kas see on hea või halb, kui ka täiskasvanud teie keelest aru saavad ja seda oskavad?
- Mida need sõnad tähendavad? Aita mul neist aru saada.
- Kas oled näinud olukorda, kus täiskasvanu on proovinud kasutada noorte keelt, aga see on mõjunud kuidagi eriti kohmakalt või piinlikult?
- Millised on sinu viis kõige enam kasutatud emojit? (Kui lapsele sobib, võite neid koos vaadata.) Millistes olukordades sa neid kasutad ja mida need tähendavad?
- Milliseid emojisid sa MITTE KUNAGI ei kasuta? Miks?
- Kas tahaksid veel midagi lisada, mille kohta ma ei osanud küsida?
6. Tulemused
Koostage „sõnastik“, mis näitab, milliseid sõnu, emojisid, heliklippe või muid väljendusvahendeid kasutatakse ja mida need tähendavad.
Püüdke leida 7–10 olulist sõna, emojit, meemi või muud tähenduslikku internetikultuuri elementi.
Sõnastiku võib üles ehitada näiteks järgmise tabelina:
| Sõna/emoji | Võimalik vaste kohalikus keeles | Tähendus ja kasutusnäide | Täiendavad allikad |
|---|---|---|---|
7. Refleksioon/kokkuvõte
Kirjutage kokkuvõte sellest, kuidas töö valmis ning mis läks hästi ja mis mitte.
Mis teid üllatas – kas positiivselt või negatiivselt? Selles osas võite jagada oma isiklikke tähelepanekuid ja mõtteid nii tööprotsessi kui ka saadud tulemuste kohta.
8. Kasutatud allikad
9. Lisad – intervjuude transkriptsioonid
Autor
Maria Murumaa-Mengel (maria.murumaa@ut.ee)
Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor