BECIDEducational materialsFormal EducationMisogüünia ja soorollide käsitlemine noortega

Misogüünia ja soorollide käsitlemine noortega

becid

22.04.2025

Maria Murumaa-Mengel (maria.murumaa@ut.ee), Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor
Kaarel Lott (kaarel.lott@ut.ee), Tartu Ülikooli digimeedia uuringute nooremteadur

See materjal aitab rääkida noortega sellistest sisuloojatest nagu Andrew Tate ning soorollidest laiemalt.

Materjalist leiate:

1.1. Süvenev väärtuslõhe
1.2. Mehelikkus ja naiselikkus kui sotsiaalsed konstruktsioonid
1.3. Tagurpidi maailm
1.4. Isiklikud ebaõigluse kogemused
1.5. Perspektiivi vahetamine
1.6. Manfluencer’i bingo
1.7. Tate’i sõnumid
2. Soovitused edasiseks lugemiseks

1. Õppematerjalid

1.1. Süvenev väärtuslõhe meeste ja naiste vahel

Vaadake graafikut, mis näitab noorte meeste ja naiste väärtushinnangute lahknemist eri riikides.

Allikas: https://www.ft.com/content/29fd9b5c-2f35-41bf-9d4c-994db4e12998

Sellised ülevaated põhinevad tavaliselt paljude erinevate uuringute koondanalüüsil. Näiteks viiakse läbi riiklikke või rahvusvahelisi võrdlusuuringuid, kus mees- ja naissoost vastajatelt – viimasel ajal võimaluse korral ka mittebinaarsetelt vastajatelt – küsitakse nende poliitiliste eelistuste, tajutud soorollide ning üldiste väärtushinnangute kohta (nt materiaalsed, kollektiivsed, hariduslikud, hedonistlikud väärtused).

Seda teemat aitavad nüansirikkamalt mõista kvalitatiivsed uuringud, kus süvaintervjuude abil püütakse mõista inimeste vastustes väljenduvaid kogemusi, näiteid ja üldisemaid mõttemustreid. Uuringute ja nende metoodika näidetega saab lähemalt tutvuda näiteks siin:

Arutage koos:

Mil määral – kui üldse – on sellist väärtushinnangute lahknemist näha teie riigis?Kuidas saaks seda sotsioloogiliselt mõõta? Mida peaks inimestelt küsima?
Koostage küsitlus ja viige see oma koolis läbi. Inspiratsiooniks vaadake näiteks Eesti 2022. aasta ICCS-uuringut, eriti selle teemaga seotud küsimusi.
Kui sellised suundumused süvenevad, mida see tähendab ja milliseid tagajärgi kaasa toob? Üksikisikule? Ühiskonnale? Sulle? Sinu emale? Sinu isale? Sõbrale või lähedasele?
Kuidas saaks noorte arvates olukorda parandada?

1.2. Mehelikkus ja naiselikkus kui sotsiaalsed konstruktsioonid

Korraldage hääletus või küsitlus – näiteks nii, et õpilased istuvad klassis ringis – ning paluge neil lähtuda stereotüüpidest selle kohta, mida tavaliselt peetakse mehelikuks ja mida naiselikuks.

Pärast harjutust arutage koos:

„Selgita äsja Maale saabunud tulnukale, miks.“ Paluge noortel ette kujutada, et Maale on just saabunud tulnukas, kes ei tea siinsest elust mitte midagi. Ta on harjutust pealt vaadanud ja küsib: „Aga miks peetakse X-i/Y-it/Z-i pigem mehelikuks või naiselikuks?“
Millistes küsimustes olid teie rühma arvamused üsna sarnased?
Millistes küsimustes erinesid arvamused tugevalt?
Millised väited ajasid teid naerma? Millised tegid kurvaks? Millised vihastasid?
Kust te seda „teate“? Kust need teadmised või arusaamad pärinevad?
Mis on bioloogiline ehk geneetiline või kaasasündinud ning mis on sotsiaalne ehk kasvatuse ja elukogemuse kaudu omandatud?
Mis juhtub, kui neid norme rikkuda?
Mis juhtub siis, kui väga paljud inimesed otsustavad korraga neid norme rikkuda?
Kuhu paigutuvad selles käsitluses mittebinaarsed inimesed? Milliseid võimalusi ja riske tekitavad sellised stereotüübid inimestele, kes ei määratle ennast mehe ega naisena?

1.3. Tagurpidi maailm

Kui olete noortega juba veidi arutanud soo ja selle sotsiaalse konstrueerimise üle, võite hakata mängima soostereotüüpide ümberpööramisega.

Looge koos õpilastega (sotsiaal)meediasisu, milles soorollid ja soostereotüübid pööratakse ümber: rääkige meestest ja poistest nii, nagu tavaliselt räägitakse naistest ja tüdrukutest, ning vastupidi. Eraldi võib arutada ka seda, milliseid kujutlusi ja stereotüüpe levitatakse mittebinaarsete inimeste kohta.

Ettevalmistava koduse ülesandena võib paluda noortel otsida erinevaid meediatekste või vaadata neid ühiselt ekraani jagades:

Leidke ajakirjandusest tekste, mis räägivad sellest, millised mehed ja naised on, peaksid olema või tahaksid olla. Kasutage otsingus näiteks sõnu „mehed“, „mehelik“, „naised“, „naiselik“ jne.
Leidke tekste niinimetatud agendameediast või maailmavaatelisest meediast – väljaannetest, mis esitlevad end ajakirjandusena, kuid kannavad tugevat maailmavaatelist sõnumit – ning uurige, kuidas neis kirjeldatakse seda, millised mehed ja naised on, peaksid olema või tahaksid olla.
Leidke sotsiaalmeediast kirjalikke või audiovisuaalseid postitusi, mis räägivad sellest, millised mehed ja naised on, peaksid olema või tahaksid olla. Seejärel pöörake neis kujutatud soorollid ümber.

Inspiratsiooniks võib kasutada sotsiaalmeediakontot The Man Who Has It All:

1.4. Isiklikud ebaõigluse kogemused

Kui soojendusharjutused on tehtud ja rühm tunneb end üksteisega piisavalt mugavalt, võib liikuda konkreetsete isiklike tähelepanekute juurde.

Milline on olnud sinu elus mõni meeldejääv sooga seotud „ahhaa!“ või „oh ei!“ hetk – positiivne või negatiivne avastus või taipamine?
Kas meenub hetk, olukord või vestlus, kus said aru, et sind koheldi teatud viisil just sinu soo tõttu?
Mõelda võib väga erinevatele olukordadele: milliste mänguasjadega sul soovitati mängida; milliseid hobisid peeti sulle sobivaks; milliseid käitumisreegleid seostati sinu sooga; milliseid turvalisusega seotud reegleid sulle õpetati; mida räägiti teisest soost; mida nägid (sotsiaal)meedias või mängudes.
And what then: what are the harms involved? For women? For men? For non-binary people? What are the benefits?

Seejärel arutage, millist kahju sellised normid ja stereotüübid võivad põhjustada. Mida tähendavad need naistele? Meestele? Mittebinaarsetele inimestele? Kas neil võib olla ka mingeid eeliseid? Oluline on rõhutada, et soostereotüüpide märkamine ja neist rääkimine aitab ära tunda ebaõiglasi uskumusi, millega ei pea nõustuma ega mille järgi käituma.

Teemast huvitatud rühmaga võib lugeda ka seda intervjuud:

1.5. Perspektiivi vahetamine

Harjutus sobib noortele, kellel on juba mõningane arvutimängude kogemus.

Mängi X tundi arvutimängu, kus saad valida oma tegelase soo, muuta tema välimust ja suhelda mängu jooksul teiste mängijatega. Kujunda oma tegelane selgelt teise soo esindajaks kui see, kellena tavaliselt mängid.

Mõtle järgmistele küsimustele:

Milliseid võimalusi mäng tegelase loomiseks pakub?
Mille poolest erineb see mängukogemus sinu tavapärasest kogemusest?
Mida teed ise teisiti?
Kuidas teised mängijad sinuga suhtlevad?
Millised erinevused ilmnevad mees- ja naistegelase loomisel ning nendega mängimisel?

Lisaülesandena võib läbi viia intervjuud. Näiteks intervjueeri kolme teist mängijat ning küsi nende üldiste kogemuste ja tähelepanekute kohta.

1.6. Manfluencer’i bingo

Üks meelelahutuslik viis seda teha on Manfluencer’i bingo.

Õpilased võivad ise tuua näiteid nii kohalikest kui ka rahvusvahelistest manfluencer’itest ning seejärel saab nende sisu koos bingolehe abil vaadata ja analüüsida. Bingoruudustiku võib täita ühiselt, arutades iga kategooria puhul, miks kasutatakse just sellist võtet ja miks mitte vastupidist.

Selle harjutuse puhul tasub meeles pidada, et manfluencer’ite sisu on mõistlik hakata põhjalikumalt analüüsima siis, kui see on noorte seas juba ise jutuks tulnud. Kui õpetaja tutvustab noortele sellist sisu esimest korda, tekib oht seda tahtmatult populariseerida.

Harjutuse aluseks olev loogika on inspireeritud artiklist:

Vail, K. (2023). Preventing online radicalization and extremism in boys: A conversation with Pasha Dashtgard. Phi Delta Kappan, 104(7), 30–35.

Kujundus: Inger Klesment and Gretel Juhansoo

As a text:

Näitab oma lihaseid.	Taustaks on suurlinnakeskkond (nt Dubai) ja kõrghooned.	Näidatakse autosid, jahte, paate või lennukeid.	Näidatakse autosid, jahte, paate või lennukeid. Video on filmitud alt üles, nii et vaataja jääb justkui kõnelejast madalamale.	Räägib sõltuvustest, näiteks sotsiaalmeediast, pornost või alkoholist.
Viibib jõusaalis või teeb trenni.	Väidab, et tänapäeva ühiskond on läbi kukkunud.	Jagab nõuandeid, kuidas olla „tõeline mees“.	Jagab nõuandeid, kuidas naisi kohelda.	Jagab nõuandeid, kuidas kiiresti rikkaks saada.
Väidab, et mehed peavad olema ohtlikud ja/või tugevad.	Räägib alfadest, sigmadest ja beetadest.	Rõhutab kannatuste läbimise vajalikkust.	Filmib ennast autos rääkimas.	Räägib krüptorahast või investeerimisest.
Ropendab, kasutades näiteks ingliskeelseid väljendeid „fucking“, „pussy“ jne.	Rõhutab distsipliini tähtsust.	Video taustal kõlab tõsise meeleoluga tehnomuusika.	Räägib tõsisel ja domineerival toonil.	Survestab vaatajat tegutsema, väites, et ta on liiga laisk, nõrk, arg või vaene.
Väidab, et ühiskond on meeste vastu.	Naeruvääristab vaimse tervise probleeme, näiteks ärevust ja depressiooni.	Video värvigamma on tuhm ja tume.	Üldistab teatud omadusi kõigile naistele või demoniseerib naisi.	Kasutab postituse juures teemaviiteid nagu „real“, „grind“, „motivation“ või „gym“.

1.7. Tate’i sõnumid

Lõpetuseks võib analüüsida ka ühe tuntuima misogüünset veebisisu levitava avaliku elu tegelase Andrew Tate’i sõnumeid. Täpsemaid juhiseid leiab ingliskeelsest materjalist.

Nagu eelmise harjutuse puhul, tuleb ka siin hoolikalt kaaluda, millal sellist sisu noortega käsitleda. Kui noored ei ole selle sisuga varem kokku puutunud ja klassiruum annab sellele esimest korda platvormi, võib tekkida oht seda tahtmatult populariseerida.

Mida need sõnumid ütlevad naiste ja meeste kohta?
Milliseid probleeme võivad need tekitada meestele ja poistele?
Milliseid probleeme võivad need põhjustada naistele ja tüdrukutele?
Milliseid probleeme võivad need põhjustada mittebinaarsetele või transsoolistele inimestele?
Miks on Tate nii kuulus?
Kus oled veel selliseid sõnumeid märganud?