Meediapädevuse õpetamine koolis õppeaineteülese eesmärgina (2024)

Meediapädevuse õpetamine koolis õppeaineteülese eesmärgina

2024

Andres Kõnno | Vanemteadur, Tallinna Ülikool

Külli-Riin Tigasson | Vanemteadur, Tallinna Ülikool

Aruande koostamisele aitasid kaasa ka teised BECIDi uurimisrühma liikmed. Uurimisrühma juhtis BECIDi vastutav uurija, Tartu Ülikooli professor Andra Siibak.

Tartu Ülikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) väljunddokumendi D3.1 osa.

Eestis sai arutelu väärinformatsiooni ühiskonda kahjustava mõju üle alguse aastatel 2006–2007 seoses Tallinnas asuva Teise maailmasõja mälestusmärgi ehk pronkssõduri teisaldamise ümber puhkenud avaliku debatiga. Mälestusmärgi teisaldamisele järgnenud küberrünnakud Eesti elutähtsa taristu vastu olid enneolematud nii kohalikus kui ka ülemaailmses kontekstis (Tamm, 2012).

Järgmised 15 aastat olid ülemaailmse desinformatsiooni leviku seisukohalt märgilise tähtsusega. Oluliste sündmuste hulka kuulusid Venemaa sissetung Gruusiasse (2008) ja Ukrainasse (2014), Brexit (2016) ning Donald Trumpi valimiskampaania (2016). Aastatel 2019–2020 olime tunnistajaks COVID-19 pandeemiaga seotud väärinformatsiooni levikule, millele järgnes 2022. aasta veebruaris Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse.

Ühelt poolt tekitasid need sündmused vajaduse suurendada ühiskonna vastupanuvõimet väärinformatsioonile. Sellega kaasnes paratamatult arutelu erinevate meetmete tõhususe üle ühiskondliku korra ja stabiilsuse säilitamisel.

Ühiskonna seisukohalt on väärinformatsiooni tõkestamiseks rakendatavad hariduspoliitilised meetmed pikaajalise mõjuga ega anna koheseid tulemusi. Nende meetmete üle arutletakse nii haridusvaldkonnas kui ka sellest väljaspool. Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi käsitluses on meediapädevuse õpetamine koolis eelkõige laiapõhjaline ülesanne.

Vajadust õpetada meediapädevust koolis õppeaineteüleselt on Eestis arutatud vähemalt alates põhikooli riikliku õppekava uuendamisest 2011. aastal (Riigi Teataja, 2011). Sellest ajast alates on avaldatud mitmesuguseid teemakohaseid aruandeid ning Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutseb vastav komisjon (vt Haridus- ja Teadusministeerium, 2023b, 2023c).

Aruande selles osas keskendume sellele, kuidas on meediapädevuse õppeaineteülest käsitlust kajastatud viimase kümnendi (2013–2023) teaduskirjanduses, pöörates erilist tähelepanu meediapädevuse õpetamisele üldhariduskoolides.

Eelkõige huvitab meid, milliseid mõisteid kasutatakse õppeaineteülese meediapädevuse määratlemiseks ning mil määral need omavahel kattuvad.

Käesolev ülevaade täiendab riiklike ametiasutuste senist tööd ning võiks pakkuda huvi nii praegustele kui ka tulevastele haridustöötajatele.

Loe aruannet: