Taskuhäälingud ja videod faktikontrollidest, valeväidete ümberlükkamisest, juhtumiuuringutest ja/või desinformatsiooni levikust

Tartu Ülikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) väljunddokument D2.1.

Filips Lastovskis | Delfi

See dokument koondab 157 taskuhäälingusaadet ja videot, mille on tootnud Delfi Eesti, Delfi Läti ja Delfi Leedu. Meie eesmärk oli luua 90 taskuhäälingusaadet ja videot, seega ületas tegelik tulemus seatud eesmärki 74% võrra.

Kõik kolm Balti riiki – Läti (Delfi.lv), Leedu (Delfi.lt) ja Eesti (Delfi.ee) – pööravad suurt tähelepanu desinformatsiooni jälgimisele ja tõkestamisele. See peegeldab nende ühist geopoliitilist haavatavust Kremli mõjutusoperatsioonide ees, kuna tegemist on Venemaa mõjutustegevuse suhtes eesliinil asuvate riikidega. Kõigil kolmel platvormil korduvad teemad on Ukraina sõjaga seotud valeväidete levik, NATO roll, kliimamuutuste eitamine, COVID-19-ga seotud väärinformatsioon, tehisintellekti abil loodud võltsingud ning sotsiaalmeedias kiiresti levivad valeuudised ja pettused.

Erilist rõhku pannakse faktikontrollile, avalikkuse harimisele ning nii rahvusvaheliste narratiivide (näiteks vaktsiinivastased väited, väljamõeldud sõjasündmused ja manipuleeritud statistika) kui ka riigisisese hirmutamise (näiteks riikliku julgeoleku, tervise või majanduse kokkuvarisemisega seotud hirmude õhutamise) ümberlükkamisele. Kõik kolm väljaannet käsitlevad desinformatsiooni struktuurse ja pideva ohuna. See ei tähenda üksnes üksikute valeväidete levikut, vaid süsteemset tegevust, mis õõnestab demokraatlikku kerksust, ühiskondlikku sidusust ja usaldust institutsioonide vastu.

Vaatamata ühistele probleemidele on iga riigi desinformatsioonikeskkonnal ja meediakäsitlusel oma eripärad. Läti Delfi.lv keskendub sageli välismaistele desinformatsiooniallikatele, eriti Venemaalt ja Iraanist pärinevale sisule, ning toob esile desinformatsiooni strateegilise kasutamise hübriidsõjas ja psühholoogilistes operatsioonides.

Leedu Delfi.lt kasutab oma rubriiki „Melo detektorius“ („Valedetektor“) iganädalase ülevaatena, keskendudes eelkõige internetis levivatele müütidele, terviseteemalistele valeväidetele ja vandenõuteooriatele. Sellega käsitletakse faktikontrolli kui avalikkuse jaoks tavapärast ja vajalikku infohügieeni osa.

Eesti Delfi.ee lähenemine on uurivam ja poliitiliselt suunitletum. Suurt tähelepanu pööratakse riigisisestele poliitilistele jõududele, eelkõige paremäärmuslikele EKRE-ga seotud võrgustikele, ning sellele, kuidas nende tegevus põimub Kremli narratiividega.

Eestis tuuakse esile ka desinformatsiooni levikut võimaldav taristu – rahastamisallikad, meediaga manipuleerimise võtted ja radikaliseerumist soodustavad kanalid. Neid teemasid käsitletakse sageli taskuhäälingusaadete ja ajakirjanduslike eksperimentide kaudu, pakkudes analüütilisemat ja süsteemsemat vaadet.

Need erinevused näitavad, kuidas iga riik kohandab oma meedia vastutegevust konkreetsele ühiskondlik-poliitilisele olukorrale, seistes samal ajal silmitsi ühise strateegilise väljakutsega.