Vanad autod, sisserändajad ja sõda – kuidas levib Balti riikides Euroopa Liiduga seotud väärinformatsioon?

Tartu Ülikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) väljunddokumendi D2.5 osa.

Evita Puriņa | RE:BALTICA/RE:CHECK

Kui soovite Euroopa Liidu mainet Balti riikides kahjustada, levitage rohepöördega seotud valesid ja pooltõdesid. Näiteks väitke, et Euroopa Liit sunnib peagi kõiki elektriautodega sõitma, keelab vanade autode remontimise ja lõpetab puukütte kasutamise.

Eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste eel on sellised väited olnud Leedus, Lätis ja Eestis ühed levinumad eksitavad sõnumid. Üldiselt on valimiste-eelne periood siiski möödunud rahulikult, ilma suuremate desinformatsiooniskandaalideta.

Olukord oleks olnud veelgi rahulikum, kui poliitikud ise poleks valijate mobiliseerimiseks mitmesuguseid valeväiteid levitanud. Eelkõige Lätis on mitu erakonda, sealhulgas valijate seas kõige populaarsemad, aktiivselt levitanud desinformatsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu rändepoliitika ja valitsuse tegevuse kohta. Seda tehakse suuresti TikTokis, kus aktiivsete erakondade ja kandidaatide arv on võrreldes mõne aasta taguste parlamendivalimistega kasvanud.

„Euroopa Liit ei luba enam vanade autodega sõita“

Viimastel aastatel on keskkonnakaitsest saanud Euroopas üks peamisi eksitavate väidete teemasid COVID-19, Venemaa sissetungi Ukrainasse, LGBT+ õiguste ja mitmesuguste vandenõuteooriate kõrval. Balti riigid ei ole erand. Valimiste eel on neid valeväiteid võimendatud Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe kontekstis.

Kõigis kolmes riigis levivad elektriautodega seotud müüdid eri kujul. Lisaks sotsiaalmeedias eksitava teabe levitajatele ja rohepöörde vastastele poliitikutele aitavad neid levitada ka klikimagnetitele keskenduvad veebilehed.

Lätis avaldas üks selline veebileht mai lõpus artikli pealkirjaga „2030. aastaks ei lubata meil enam sisepõlemismootoriga autodega sõita“. Artiklis ei esitata selle väite kinnituseks ühtegi põhjendust. Üksnes vihjatakse, et põhjuseks olevat väidetavalt tohutud maksud, mida inimesed ei suuda maksta.

Samal ajal avaldas praegu parlamendis esindamata Uus Konservatiivne Partei reklaamplakati loosungiga „Aeg rohelisele kokkuleppele pidurit tõmmata“. Plakatil kinnitati ka, et „vanad autod jäävad lubatuks“, justkui oleks kunagi kavandatud nende keelustamist. Erakonna esinumber Talis Linkaits oli neli aastat varem Läti transpordiminister ning toetas toona ise vanemate autode maksude tõstmist.

EUROOPA LIIDUL EI OLE PLAANI KEELATA VANADE AUTODE KASUTAMIST, REMONTIMIST EGA MÜÜKI. LIIKMESRIIGID ON KOKKU LEPPINUD ÜKSNES SELLES, ET ALATES 2035. AASTAST EI MÜÜDA ENAM UUSI SISEPÕLEMISMOOTORIGA AUTOSID.

Lisaks kohapeal loodud valeväidetele on faktikontrollijad kirjeldanud ka riigist riiki levivaid elektriautodega seotud müüte. Näiteks väidetakse, et Prantsusmaa elektrilised politseibussid või Austraalia elektriautode laadimisjaamad töötavad tegelikult kütusel töötavate generaatorite abil.

Eestis ja Leedus kaasnes autode remontimise keelustamise kuulujutuga vandenõuteooria, mille kohaselt on tegemist Euroopa Liidu plaaniga sundida inimesi ostma uusi ja keskkonnasäästlikumaid sõidukeid. See teooria oli populaarne ka mujal Euroopas.

Delfi Eesti faktikontrollija Kaili Malts märgib, et Eestis püüti sel ajal kehtestada uut automaksu ning selline eksitav teave võis jätta mulje, nagu toimuks see Euroopa Liidu survel. Tegelikult see nii ei olnud. Maltsa hinnangul valitseb osas ühiskonnast vastuseis rohepöörde ideedele ning paljud inimesed ei erista Euroopa Liidu ja Eesti enda algatusi.

„Puiduga kütta ei tohi“

Vahetult enne valimisi kerkis Lätis taas esile veel üks populaarne rohelise kokkuleppega seotud müüt. Väideti, et Euroopa Liidu poliitika tõttu muutub kodude kütmine küttepuude, briketi ja puidugraanulitega ebaseaduslikuks.

Umbes aasta varem oli Läti Metsaomanike Liit seda müüti levitanud oma ärihuvide edendamiseks.

2023. aastal sisaldas üks Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi ettepanekutest võimalust piirata toetusi puidu kasutamisele suurtes hakkpuidukatlamajades. Ettepanek ei leidnud toetust. Küttepuude kasutamist ei keela ei direktiiv ega Läti seadused.

Lätis kujunes sellest eriti terav teema, sest riik on üks Euroopa Liidu metsarikkamaid ning kuulub puidu kütteks kasutamise poolest juhtivate riikide hulka. Euroopa Parlamendi valimiste eel võtsid mitu populistlikku erakonda selle narratiivi omaks, ujutades sotsiaalmeedia üle järjestikuste valeväidetega.

Kõige häälekam populistlike erakondade seas on Läti Esikohal (Latvija pirmajā vietā). Erakond tõusis mõni aasta tagasi endise oligarhi Ainārs Šlesersi juhtimisel esile vaktsineerimisvastase liikumise toetajana ning kutsus kuni 24. veebruarini 2022 üles tihendama sõprussuhteid Venemaaga.

Nüüd räägivad erakonna esindajad, kelle seas leidub rohkesti vandenõuteooriate pooldajaid, oma kümnetele tuhandetele jälgijatele regulaarselt, et roheline kokkulepe on ohtlik, viib Läti pankrotti ja paljud selle elanikud vaesusesse.

Mitu erakonda kasutab ka vana müüti, mille kohaselt on Läti Euroopa kõige rohelisem või üks rohelisemaid riike ega vaja seetõttu Euroopa Liidu keskkonnapoliitikat.

Tasub märkida, et Yale’i ja Columbia ülikooli keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksi (Environmental Performance Index, EPI) järgi oli väide Läti kui Euroopa Liidu kõige rohelisema riigi kohta tõene 12 aastat tagasi, kuid enam mitte.

„10 000 sisserändajat aastas“

Lätis püüdsid populistlikud erakonnad enne valimisi hirmutada avalikkust ka sisserändajatega.

Hiljuti väitis aastaid valitsuses olnud, kuid nüüd opositsiooni siirdunud Rahvusliku Ühenduse kandidaat TikTokis, et „näib, et Euroopat ei hävita mitte sõda, vaid üks teine katastroof“ – nimelt sisserändajad.

Hiljem levitasid teised kandidaadid väidet, et hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapakt võib kohustada Lätit vastu võtma 10 000 sisserändajat või maksma 200 miljonit eurot aastas. Tegelikult oli jutt 99 inimesest või kahest miljonist eurost.

Seda põhjendamatut väidet kordas ka eespool mainitud erakond Läti Esikohal.

„Ebaausad valimised“

Nagu tavaliselt, püüdsid desinformatsiooni levitajad, kellest osa kandideeris nüüd ka ise valimistel, tekitada kahtlusi, et Euroopa Parlamendi valimistulemusi võltsitakse.

Eestis levitas konservatiivne populistlik erakond EKRE kuulujutte valimiste ebaaususe kohta. Erakond väitis, et meedias avaldatud toetusreitingud olid tegelikust madalamad.

Lätis kutsus üks peamisi desinformatsiooni levitajaid Rūdolfs Brēmanis inimesi üles eelhääletusel mitte osalema, väites, et tema siseinfo kohaselt kavatsetakse hääli võltsida.

Brēmanis on üks pandeemia ajal tuntuks saanud vaktsineerimisvastastest aktivistidest. Nüüd peab ta end sarnaselt teiste selliste populistidega poliitikuks ja kandideerib valimistel. Samal ajal on ta laimanud riiki ning levitanud mitmesuguseid vandenõuteooriaid ja Kremli desinformatsiooni.

Leedus püüdsid populistid omakorda külvata kahtlusi presidendivalimiste õiguspärasuses. Nad võrdlesid Leedut Põhja-Korea ja Venemaaga, sest valimisi ei jälginud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad.

Mai lõpus kahe vooru järel lõppenud presidendivalimised tõmbasid tõenäoliselt suure osa tähelepanust Euroopa Parlamendi valimistelt endale.

Delfi Leedu ajakirjaniku Aistė Meidutė sõnul ei olnud Euroopa Parlamendi valimiste eel Euroopa Liiduga seotud desinformatsiooni tavapärasest rohkem.

„Euroopa Liit survestab pensioniiga tõstma“

Mai alguses levis Lätis veel üks Euroopa Liiduga seotud väärinformatsiooni teema.

Mitu tuntud populisti väitis, et Euroopa Liit koos teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega nõuab Lätilt pensioniea tõstmist 75 aastani.

See väide ei vastanud tõele ning ka Lätil endal ei olnud plaani pensioniiga tõsta. Sel ajal oli pensioniiga 65 aastat.

Tegemist on eriti tundliku teemaga riigis, kus on üks Euroopa Liidu madalamaid oodatava eluea näitajaid ja väiksemaid pensione.

Tõenäoliselt just seetõttu levis valeväide kiiresti Facebookis ja TikTokis, kus seda sisaldavad postitused ja videod jõudsid kokku vähemalt 300 000 inimeseni.

Valeväite algallikaks oli eespool mainitud Brēmanis.

„Euroopa kisub meid sõtta“

Kremli desinformatsioon on Balti riikides laialt levinud. Delfi Eesti faktikontrollija Kaili Malts märgib, et see koosneb peamiselt väidetest, mille kohaselt lääneriigid astuvad Ukraina sõtta.

Näiteks on Eestis hiljuti levitatud Venemaa välisministeeriumi valeväidet, et Eesti on saatnud Ukrainasse ligi 200 palgasõdurit. Sarnaseid väiteid on esitatud ka Prantsuse sõjaväe kohta.

Samuti ei kao kuhugi vana valeväide Ameerika Ühendriikide biolaboritest Ukrainas.

Nii Leedus kui ka Eestis on palju tähelepanu pälvinud Kremli juba aastaid levitatav desinformatsioon Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja tema perekonna kohta.

Väidetakse, et Ukraina president on narkosõltlane, mistõttu kandideerib tema asemel presidendiks abikaasa Olena Zelenska. Samal ajal süüdistatakse Zelenska heategevusfondi pedofiilide võrgustiku haldamises, mis väidetavalt vahendab Ukraina orvuks jäänud lapsi jõukatele lääneriikide elanikele.

Lätis ei saavuta sellised ilmselgelt väljamõeldud valeväited tavaliselt suurt populaarsust. Küll aga levivad seal jätkuvalt teised väited, näiteks et Venemaa sõda Ukrainas on tegelikult lääneriikide lavastatud või et Ukraina on nõrk, korrumpeerunud ja tal puudub igasugune võimalus võita. Eriti aktiivselt levivad need sõnumid TikTokis.

Lätis on head võimalused Euroopa Parlamenti pääseda Kremli narratiive toetaval erakonnal Stabiilsuse Eest! (Stabilitātei!), mis väidab, et valimistel on ainult üks valik – sõda või rahu.

Erakond ütleb valijatele avalikult, et Euroopa Liitu kuulumine tähendab iseseisvuse kaotamist ning liidu praegused juhid püüavad meid kaasa tõmmata uude võidurelvastumisse, kus inimeste heaolule enam ruumi ei jää.

Mõne aasta eest pääses see erakond paljude üllatuseks Läti parlamenti tänu TikToki oskuslikule kasutamisele.

See edu ei jäänud märkamata ning seekord tegutses TikTokis märksa rohkem poliitikuid, eriti ühiskonna radikaalsemaid vaateid esindavaid kandidaate.

Nende sõnumid TikTokis erinevad mõistagi märkimisväärselt sellest, mida nad räägivad näiteks avalik-õigusliku ringhäälingu valimisdebattides.

Laadi aruanne alla siit: