(Des)informatsioonist tuleneva haavatavuse vähendamine olukorrateadliku riskihindamise ja inimkesksete lähenemisviiside abil: kontseptuaalne mudel (2023)

(Des)informatsioonist tuleneva haavatavuse vähendamine olukorrateadliku riskihindamise ja inimkesksete lähenemisviiside abil: kontseptuaalne mudel

2023

Auksė Balčytienė | Vanemteadur, Vytautas Magnuse Ülikool

Dmytro Iarovyi | Nooremteadur, Vytautas Magnuse Ülikool

Analüüsi koostamisele aitasid kaasa ka teised BECIDi uurimisrühma liikmed. Uurimisrühma juhtis BECIDi vastutav uurija, Tartu Ülikooli professor Andra Siibak.

Tartu Ülikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) väljunddokumendi D3.1 osa.

Analüüsis käsitletakse (des)informatsioonist tuleneva haavatavuse mõistet ning selgitatakse tegureid, mis muudavad üksikisikud ja ühiskonnarühmad vastuvõtlikuks veebipõhise manipuleerimise üha suuremast mõjust tulenevatele kahjulikele tagajärgedele.

(Des)informatsioonist tuleneva haavatavuse määratlemine on keeruline, sest tegemist on mitmemõõtmelise ja kontekstist sõltuva nähtusega, mida mõjutavad nii inimeste individuaalsed omadused kui ka ümbritsevad tingimused.

Seetõttu ühendatakse analüüsis teabe töötlemise inimkesksed aspektid, võttes arvesse nii individuaalseid tegureid, sealhulgas sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, nagu vanus ja haridus, kui ka sotsiaalpsühholoogilisi võimekusi, näiteks hinnangut oma suutlikkusele ja isiklikke väärtusi. Need tegurid muutuvad eriti oluliseks otsustusolukordades, millega kaasnevad konfliktid ja erimeelsused. Lisaks hõlmab käsitlus tänapäevasele meedia- ja kommunikatsioonikeskkonnale iseloomulikke sotsiaalstruktuurseid ja olukorrast tulenevaid tegureid.

Analüüsi lähtekohaks on arusaam, et teabega manipuleerimist mõjutavad märkimisväärselt digitehnoloogia ja teabe kättesaadavus, kuid veelgi olulisemad on riigispetsiifilised kontekstuaalsed eripärad, eelkõige sotsiaalkultuurilised väärtused ning teabe edastamise ja kasutamise traditsioonid.

Nende hulka kuuluvad meedia päevakorra kujundamise ja erinevate teemade kajastamise eripärad, kuid ennekõike individuaalsed tegurid, nagu ligipääs meediale ja digioskused. Samuti on olulised sotsiaalpsühholoogilised aspektid, sealhulgas mitmesugused kognitiivsed kallutatused, meediateadlikkus ning moraalse arutlusega seotud tegurid, mis mõjutavad otsuste langetamist ja teabe töötlemist.

Selles kontekstis eeldab universaalsete põhimõtete alusel kujundatav poliitika suuremat tundlikkust ja teadlikkust riskidest, mis kaasnevad manipuleeriva sisu leviku ning inimeste reaktsioonidega häiritud kommunikatsiooni olukordades.

Oluline on arvestada, et kuigi (des)informatsioonist tulenev haavatavus on muutunud meediapoliitiliste arutelude osaks, kuulub see endiselt valdavalt ekspertteadmiste valdkonda.

Lahendusi töötatakse sageli välja ülalt alla lähenemisviisi alusel, näiteks pakkudes välja meediapädevuse programme või edendades meediaorganisatsioonide faktikontrollitegevust.

Nendest jõupingutustest hoolimata on endiselt ebapiisavalt teadmisi ja teaduspõhiseid tõendeid selle kohta, kui ulatuslikult mõjutab kahjulik infosisu inimeste arutlus- ja otsustusvõimet ning seeläbi ühiskonna sidusust.

Seetõttu keskendub analüüs mõistemääratluste ja uurimistulemuste hindamisele, mis aitavad selgitada (des)informatsioonist tuleneva haavatavusega seotud riske.

Analüüsi tulemusena pakutakse välja kontseptuaalne mudel, mis ühendab kõik need olulised aspektid terviklikuks käsitluseks.

Loe analüüsi siit: