Alg- ja põhikooliõpetajate meediapädevuse arendamine

Tartu Ülikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) väljunddokument D4.1.

Maria Murumaa-Mengel | Tartu Ülikool

Inger Klesment | Tartu Ülikool

Gretel Juhansoo | Tartu Ülikool

Maia Klaassen | Tartu Ülikool

Annaliisa Post | Tartu Ülikool

Katrin Sigijane | Tallinna Ülikool

Andres Kõnno | Tallinna Ülikool

Agnese Dāvidsone | Vidzeme Rakenduskõrgkool

Jānis Buholcs | Vidzeme Rakenduskõrgkool

Iveta Auniņa | Vidzeme Rakenduskõrgkool

Auksė Balčytienė | Vytautas Magnuse Ülikool

Kristina Juraitė | Vytautas Magnuse Ülikool

Lāsma Antoneviča | Balti Meediapädevuse Keskus

Sissejuhatus

Oluline on arvestada Balti riikide hariduspoliitika erinevustega ning sellega, kuidas meedia- ja infopädevus on formaalhariduses korraldatud ja õppekavadesse lõimitud. Näiteks Eestis on meedia- ja infopädevus olnud keskhariduse riikliku õppekava osa alates 2011. aastast ning 2023. aasta sügisel kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium meedia- ja infopädevuse kõigis vanuseastmetes ja õppeainetes kohustuslikuks üldpädevuste osaks. Lätis ja Leedus ei ole meedia- ja infopädevus õppekava kohustuslik osa, mistõttu sõltub selle õpetamine formaalhariduses suuresti õpetajate endi algatusest. Seetõttu on eriti oluline pakkuda õpetajatele valmis õppematerjale.

Käesolev aruanne on ülesande 4.1 (edaspidi T4.1) väljunddokument, mille koostamisse panustasid viis BECIDi partnerit: Vidzeme Rakenduskõrgkool (edaspidi ViA), Tartu Ülikool (UTARTU), Tallinna Ülikool (TLU), Vytautas Magnuse Ülikool (VMU) ja Balti Meediapädevuse Keskus (BCME). Ülesande eesmärk oli töötada välja koolitusprogrammid nii tulevastele kui ka juba töötavatele õpetajatele, samuti erinevatele mitteformaalse ja informaalse õppe läbiviijatele, kes tegelevad meedia- ja infopädevuse õpetamisega.

TLU, VMU, ViA, UTARTU ja BCME tegid koostööd kõigi partnerite meedia- ja infopädevuse õppematerjalide kogumisel, võrdlemisel ja ümberkorraldamisel, et koondada need terviklikuks õppematerjalide kogumiks.

TLU katsetas Eesti tegevõpetajatele suunatud 28-tunnist (1 EAP) täienduskoolitusprogrammi. Kokku korraldati neli koolitust, millele registreerus 83 osalejat. Koolitustelt saadud tagasiside aitas tuvastada seniseid puudujääke ja arenguvajadusi.

ViA panustas ülesandesse T4.1, kogudes andmeid kõrgkoolis varem ellu viidud meedia- ja infopädevuse algatuste kohta, hinnates nende sobivust õpetajatele mõeldud töövahendite kogumikku, analüüsides olemasolevaid meediapädevuse õppematerjale ning selgitades välja õpetajate vajadusi.

UTARTU vastutas 2023. aastal BaltsTeachMILi seminaride korraldamise eest, et laiendada projekti tulemuste kasutamist ja levikut. Seminaride käigus käsitleti ja arendati õpetajatele mõeldud materjale sellistel olulistel teemadel nagu infootsingu oskused, andmepädevus, faktikontroll ning probleemne sisu sotsiaalmeedias.

Lisaks kaaskorraldas ViA ingliskeelse veebiseminari 50 Balti riikide haridustöötajale, keskendudes samuti meedia- ja infopädevusele. TLU korraldas 2024. aastal inglise- ja venekeelseid veebiseminare ehk Zoominare, et jagada oma õppekavast lähtuvaid parimaid praktikaid. Kokku osales Balti riikide Zoominaridel üle 580 haridustöötaja.

VMU ja BCME eestvedamisel koguti, võrreldi ja korrastati koostöös teiste partneritega meedia- ja infopädevuse õppematerjale, et moodustada neist terviklik ja hõlpsasti kasutatav kogumik.

Kokkuvõttes pakkusime juba töötavatele õpetajatele paindlikku võimalust oma meedia- ja infopädevuse teadmisi ning oskusi täiendada. Selleks korraldasime veebiseminaride sarja, mis tugines olemasolevatele õpetajate täienduskoolitusmaterjalidele ning keskendus eelkõige praktilistele ülesannetele, konkreetsetele osaoskustele, õppematerjalidele ja tunnikavadele.

Samuti koolitasime õpetajaks õppivaid üliõpilasi, et nad oskaksid tulevikus meedia- ja infopädevust õpetada. Lisaks kogusime loodud kursustelt parimaid praktikaid, mida teistega jagada. Loodame, et need innustavad aruande lugejaid ning julgustavad kõiki kasutama meedia- ja infopädevuse õpetamisel mängulisi ja kaasavaid õppemeetodeid.

Ülesande elluviimisel tuginesime varasemate projektide käigus loodud materjalidele ning rahvusvaheliste õppematerjalide ja teadusuuringute kohandamisele kohaliku konteksti ja vajadustega. Siiski oli meie peamine eesmärk uute õppematerjalide loomine.

Olenemata sellest, kas käesoleva aruande lugeja on õpetaja, teadlane, ajakirjanik, koolitaja, noorsootöötaja, raamatukoguhoidja, sotsiaalpedagoog, poliitikakujundaja või kolleeg Euroopa Digimeedia Vaatluskeskuse (EDMO) võrgustikust, loodame, et leiate siit inspireerivaid ideid ja kasulikku teavet.

Samuti julgustame teid võtma ühendust mõne aruande autoriga, et saada ülesande T4.1 raames valminud materjalide täielikud ja muudetavad versioonid.

Loe täispikka aruannet siit: