BECIDDocumentsÜhiskondliku kerksuse uurimise kontseptuaalsed ja metodoloogilised lähenemisviisid (2024)

Ühiskondliku kerksuse uurimise kontseptuaalsed ja metodoloogilised lähenemisviisid (2024)

Ühiskondliku kerksuse uurimise kontseptuaalsed ja metodoloogilised lähenemisviisid

2024

Kristina Juraitė, Dmytro Iarovyi, Sten Torpan, Ragne Kõuts-Klemm

Aruande koostamisele aitasid kaasa ka teised BECIDi uurimisrühma liikmed. Uurimisrühma juhtis BECIDi vastutav uurija, Tartu Ülikooli professor Andra Siibak.

Tartu Ülikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) väljunddokumendi D3.1 osa.

Selle süstemaatilise kirjandusülevaate eesmärk oli uurida ühiskonna reaktsioone ja suutlikkust tulla toime desinformatsiooni ning muude teabehäiretega seotud kasvavate probleemide ja riskidega. Ülevaade põhineb enam kui 150 teadusartiklil, mis on avaldatud alates 2010. aastast. Uuringu peamine eesmärk oli mõista, kuidas teaduskirjanduses määratletakse ja mõõdetakse vastupanuvõimet desinformatsioonile ning teistele teabehäiretele.

Uuringu üks keskseid teemasid on kerksuse mõiste määratlemine. Käsitletud teadusuuringutes mõistetakse ühiskondlikku kerksust desinformatsiooni suhtes eelkõige kui üksikisikute ja ühiskonnarühmade sotsiaalset suutlikkust, pädevusi ja ressursse, mis võimaldavad ära tunda desinformatsiooni kahjulikke mõjusid ning neile vastu seista.

Desinformatsioonile vastupanuvõimelist olukorda määratletakse seisundina, kus desinformatsioon ei jõua märkimisväärse osani ühiskonnaliikmetest või ei suuda vähemalt veenda sellega kokku puutunud inimesi seda edasi levitama.

Uuringud näitavad, et ühiskondlik kerksus ja suutlikkus desinformatsiooniga toime tulla on riigiti erinevad ning sõltuvad suurel määral sotsiaalpoliitilisest keskkonnast ja inforuumist.

Teaduskirjanduses tuuakse esile mitmesuguseid mõjutegureid. Ühelt poolt käsitletakse struktuurseid tingimusi, nagu võrgustikud, institutsioonid ja ühiskondlikud diskursused, teisalt aga ühiskondlike osalejate individuaalset suutlikkust ja tegutsemisvõimekust.

Samuti rõhutatakse sotsiaalkultuuriliste tegurite, sealhulgas väärtuste, teadmiste, usalduse ja väljakujunenud praktikate tähtsust. Olulised on ka kontekstuaalsed tegurid, nagu sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud tingimused, institutsionaalne korraldus ning võimusuhted.

Uuringus analüüsitakse desinformatsioonist tulenevat haavatavust eri valdkondades, sealhulgas demokraatia, julgeoleku, rahvatervise, majanduse ja tehnoloogia kontekstis.

Lisaks käsitletakse aruandes tegureid, mis mõjutavad inimeste ja ühiskonna haavatavust või vastupanuvõimet desinformatsioonile. Nende hulka kuuluvad teabe omadused, infokeskkonna eripärad ning teabe vastuvõtjate tunnused.

Loe aruannet:

D3.1_Conceptual_and_Methodological_Approaches_in_Societal_Resilience_Research

PDF · 515 KB