Koostöös loodud Balti noorte meedia- ja infopädevuse häkatonide sari

Tartu Ülikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) väljunddokument D4.5.

Inger Klesment | Tartu Ülikool

Gretel Juhansoo | Tartu Ülikool

Ieva Ivanauskaite | UAB Delfi, Leedu

Filips Lastovskis | AS Delfi, Läti

Erik Moora | Ekspress Meedia

Lāsma Antoneviča | Balti Meediapädevuse Keskus (BCME)

Meediapädevust ja kriitilist mõtlemist peetakse üha olulisemateks oskusteks Balti riikide – Eesti, Läti ja Leedu – noorte jaoks. Kiiresti muutuvas digikeskkonnas ja väärinformatsiooni leviku tingimustes on need oskused hädavajalikud, et noored suudaksid teavet kriitiliselt hinnata, meediat vastutustundlikult kasutada ning kujundada teadmistel põhinevaid seisukohti.

Balti riigid on teinud märkimisväärseid edusamme digipädevuse lõimimisel riiklikesse haridussüsteemidesse. Digipädevus on õppekavade lahutamatu osa ning suurt rõhku pannakse probleemilahendusoskusele, analüütilisele mõtlemisele ja vastutustundlikule meediatarbimisele. Õpilased puutuvad tehnoloogiaga kokku juba varases eas, omandades praktilisi kogemusi robootika, programmeerimise ja tehisintellekti valdkonnas. Eri õppeainetes kasutatakse ka virtuaalreaalsust ja muid uuenduslikke töövahendeid, mis suurendavad õpilaste kaasatust õppetöösse ning arendavad digiteadlikkust.

Vaatamata tehtud edusammudele püsib mitu olulist väljakutset.

Puudujäägid teadusuuringutes ja andmetes – piirkonnas tehtud noorte meediapädevuse uuringud ei ole piisavalt põhjalikud ega järjepidevad, mistõttu on keeruline hinnata õpilaste tegelikke vajadusi. Ilma ulatuslike uuringuteta on raske välja töötada sihitud haridusalgatusi.

Õpetajate ebapiisav ettevalmistus – kuigi meediapädevuse tähtsus hariduses kasvab, puudub paljudel õpetajatel vajalik väljaõpe selle tõhusaks lõimimiseks õppetöösse. Vaja on regulaarseid ja süsteemseid täienduskoolitusprogramme, mis annaksid õpetajatele ajakohased teadmised ja pedagoogilised meetodid.

Õppematerjalide puudus – põhjalike ja ühtlustatud metoodiliste materjalide vähesus kujutab endast märkimisväärset probleemi. Õpetajatel napib sageli struktureeritud tunnikavasid, juhtumiuuringuid ja interaktiivseid töövahendeid, mis aitaksid muuta meediapädevuse õpetamise kaasahaaravaks.

Ebavõrdne ligipääs digivahenditele – kui linnakoolidel on sageli kasutada nüüdisaegne tehnoloogia ja mitmesugused digivahendid, siis maapiirkondades võib ligipääs neile olla piiratum. Oluline eesmärk on tagada kõigile õpilastele võrdsed võimalused sõltumata nende elukohast.

Vajadus valdkondadevahelise koostöö järele – haridusasutuste, meediaorganisatsioonide, poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna tihedam koostöö aitab välja töötada tõhusamaid meediapädevuse strateegiaid ja algatusi. Ühiste jõupingutustega saab luua noortele kõnetavaid programme, hariduskampaaniaid ja interaktiivseid õpikogemusi.

Nende väljakutsetega tegelemiseks püüab BECID arendada õpetajakoolitust, luua kvaliteetseid õppematerjale ning edendada koostööd peamiste sidusrühmade vahel. Need tegevused on olulised, et anda järgmisele põlvkonnale kriitilise mõtlemise oskused, mis võimaldavad digimaailma keerukustes enesekindlalt ja vastutustundlikult orienteeruda.

Koostöös kõigi kolme Balti riigi meediaorganisatsioonidega korraldatud noorte meedia- ja infopädevuse häkaton oli ilmekas näide sellest, kuidas nimetatud eesmärki saavutada. Noored ja meediaorganisatsioonid kaasati vahetult tegevustesse ning noortest endist said meedia- ja infopädevust käsitleva sisu loojad.

Käesolev aruanne on ülesande 4.5 (edaspidi T4.5) väljunddokument, mille koostamisse panustasid viis BECIDi partnerit: UTARTU, UAB Delfi, AS Delfi, Ekspress Meedia ja BCME.

Ülesande eesmärk oli luua noortele uuenduslikku ja kaasahaaravat meedia- ja infopädevuse sisu, mille autoriteks oleksid noored ise. Projekt toetas uue põlvkonna meediasisu loojate arengut, korraldades kõigis kolmes Balti riigis ühise meediakursuse ja häkatoni.

Ürituse esimeses pooles viisid eksperdid, sealhulgas kolmandas tööpaketis (WP3) osalenud uurivad ajakirjanikud, läbi praktiliste töötubade sarja. Käsitleti kriitilist mõtlemist, meedia toimimisloogikat, eetikat, faktikontrolli, visuaalset kirjaoskust ja mobiiliajakirjandust, sealhulgas sotsiaalmeediaturundust. Need töötoad andsid osalejatele olulisi oskusi ja teadmisi meediakeskkonna toimimisest.

Ürituse teises pooles toimus piiratud ajaga häkaton, mille käigus pidid osalejad looma noortele suunatud asjakohast meedia- ja infopädevuse sisu. Materjalid kavandati levitamiseks platvormidel, mida noored kõige sagedamini kasutavad, ning need käsitlesid olulisi teemasid, nagu tervis, keskkond, sisseränne ja palju muud.

Seejärel hindas žürii valminud töid ja valis välja parimad, tunnustades silmapaistvat loovust ja mõju.

Ülesande T4.5 eesmärgi saavutamiseks osalesid kõik partnerid osalejate värbamises ja valimises, koolitusprogrammi väljatöötamises, meedia- ja infopädevuse koolituste läbiviimises igas Balti riigis ning Riias toimunud ühise meedia- ja infopädevuse häkatoni ehk Mediathoni korraldamises.