Analüütilised raportid Venemaalt ja Valgevenest Balti riikidesse leviva propaganda ja desinformatsiooni kohta

Tartu Ülikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) väljunddokument D2.2.

Filips Lastovskis | Delfi

LÄTI KUI „RUSSOFOOBNE EESLIINIRIIK“ JA LÄÄNE MARIONETT

Venemaa ja Valgevene propaganda kujutab Lätit järjekindlalt lääneriikide, eelkõige Ameerika Ühendriikide geopoliitiliste huvide käsilase ning NATO juhitud agressiivse Venemaa-vastase kampaania eesliinil tegutseva riigina. Lätit kirjeldatakse riigina, mida juhib „russofoobne eliit“, kes väidetavalt viib ellu Moskva provotseerimisele suunatud poliitikat, ohverdades seejuures oma kodanike heaolu.

Selline narratiiv püüab õõnestada Läti strateegiliste otsuste, näiteks Ukraina toetamise ja kaitsekulutuste suurendamise, õiguspärasust, kujutades neid hoolimatute ja väljastpoolt peale surutud valikutena, mis ei peegelda elanikkonna tahet. Selle käsitluse eesmärk on kahetine: vähendada riigisisest usaldust demokraatlike institutsioonide vastu ning jätta mulje, et tihedamad suhted Venemaaga oleksid mõistlikum ja kasulikum valik.

MOSKVA JA MINSKI KOORDINEERITUD DESINFORMATSIOONI- JA PROPAGANDAVÕTTED

Venemaa ja Valgevene kasutatavad desinformatsioonivõtted ei ole mitte ainult kooskõlastatud, vaid sageli ka üksteisest eristamatud. Valgevene narratiivid kordavad ja võimendavad sageli Kremli sõnumeid, olgu need seotud NATO väidetavate laienemisambitsioonide, Balti riikide majandusliku allakäigu või venekeelse elanikkonna tagakiusamisega.

Minski ja Moskva sõnumistrateegiad kattuvad kolmel peamisel viisil. Esiteks kujutatakse Balti riikide kaitsealaseid jõupingutusi militariseerimise ja agressioonina. Teiseks vastandatakse riigikaitsekulutusi avalike teenuste väidetavale halvenemisele, et õhutada ühiskondlikku rahulolematust. Kolmandaks kasutatakse väljamõeldud või moonutatud sündmusi, näiteks väiteid rändajate väärkohtlemise kohta või Venemaa droonide allakukkumiste tähtsuse pisendamist, et luua vandenõuteooriatest läbi põimunud narratiive.

Valgevene toimib propaganda kõlakojana, tugevdades Venemaa sõnumeid näiliselt sõltumatu hääle kaudu. See aitab Kremli narratiividel jõuda laiema publikuni ning suurendab nende näilist usaldusväärsust.

BALTI RIIKIDE LEGITIIMSUSE ÕÕNESTAMINE JA AUTORITAARSETE „ALTERNATIIVIDE“ PROPAGEERIMINE

Nii Venemaa kui ka Valgevene propaganda püüab õõnestada Balti riikide ajaloolist ja poliitilist legitiimsust. Lätit kujutatakse sageli ajaloolise eksituse või lääneriikide sekkumise tulemusena ning selle rahvuslikku identiteeti nimetatakse kunstlikuks.

Neid rünnakuid täiendavad süüdistused venekeelsete vähemuste süstemaatilises diskrimineerimises ning teisitimõtlejate suhtes rakendatavas niinimetatud „mõttepolitseis“.

Valgevene meedia mitte ainult ei korda neid väiteid, vaid täiendab neid emotsionaalsete tunnistustega ülejooksikutelt ja „tavalistelt kodanikelt“, kes kiidavad autoritaarseid režiime ning kritiseerivad elu läänes. Selliste lugude eesmärk on muuta autoritaarsus normaalseks ja vastuvõetavaks ning kujutada demokraatlikke ühiskondi silmakirjalike, lõhestunud ja vaenulikena.

Kokkuvõttes on koordineeritud propagandakampaania eesmärk õõnestada ühiskondlikku usaldust, takistada lõimumist ning kujutada Venemaad ja Valgevenet moraalsete tugisammastena vastandina väidetavalt mandunud läänele.