Tegevused Balti riikide venekeelsete elanike teabekerksuse suurendamiseks

Tartu Ülikooli (UTARTU) koordineeritava Euroopa Liidu rahastatud projekti (ID: 118471) väljunddokument D4.4.

Inger Klesment | Tartu Ülikool

Gretel Juhansoo | Tartu Ülikool

Auksė Balčytienė | Vytautas Magnuse Ülikool

Kristina Juraitė | Vytautas Magnuse Ülikool

Lāsma Antoneviča | Balti Meediapädevuse Keskus

Balti riikides – Lätis, Eestis ja Leedus – elab märkimisväärseid rahvusvähemuste kogukondi, eriti Venemaa ja Valgevenega piirnevatel aladel. Need piirkonnad on ajalooliselt olnud etniliselt mitmekesised ning seal elab arvukalt venekeelseid inimesi.

Näiteks Lätis moodustavad rahvusvähemused märkimisväärse osa elanikkonnast. Suurim vähemusrühm on venelased (25,6%), kellele järgnevad valgevenelased (3,4%), ukrainlased (2,3%) ja poolakad (2,1%). Need kogukonnad paiknevad valdavalt riigi kaguosas, eriti Latgale piirkonnas, mis piirneb Venemaa ja Valgevenega.

Ka Eestis elab suur venekeelne vähemus. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid venelased 25,6% elanikkonnast. Need kogukonnad on koondunud peamiselt riigi kirdeossa, eelkõige Venemaaga piirnevasse Ida-Virumaale.

Leedu rahvusvähemuste hulka kuuluvad poolakad (6,7%), venelased (6,3%), valgevenelased (1,2%), ukrainlased (0,7%) ja juudid (0,1%). Poola ja vene kogukonnad paiknevad peamiselt riigi kaguosas, Valgevene ja Venemaale kuuluva Kaliningradi eksklaavi piiride läheduses.

Need vähemuskogukonnad, eriti Venemaa ja Valgevene piirialadel elavad inimesed, on desinformatsioonikampaaniate suhtes eriti haavatavad. Seda haavatavust suurendavad muu hulgas keelelised ja kultuurilised sidemed Venemaaga, venekeelse meedia tarbimine ning ajaloolised narratiivid. Desinformatsiooni levitajad kasutavad neid seoseid sageli ära, et levitada sõnumeid, mis võivad õõnestada usaldust kohalike institutsioonide vastu ja soodustada Venemaa-meelseid hoiakuid.

Sellele reageerimiseks on Balti riigid rakendanud mitmesuguseid desinformatsiooni tõkestamise strateegiaid. Nende hulka kuuluvad meediapädevuse edendamine, sõltumatu ajakirjanduse toetamine ning vähemuskogukondade kaasamine, et tugevdada nende vastupanuvõimet infomanipulatsioonile. Nende jõupingutuste tõhustamiseks on loodud ka piirkondlikke koostööalgatusi, näiteks BECID.

Käesolev aruanne on ülesande 4.4 väljunddokument, mille koostamisse panustasid kolm BECIDi partnerit: UTARTU, VMU ja BCME. Ülesande eesmärk oli välja töötada meediapädevuse kampaania, mis tugevdaks Balti riikide venekeelse elanikkonna teabekerksust ja soodustaks kodanikuaktiivsust. Tegemist on sihtrühmaga, mida peetakse eriti haavatavaks riiklikult toetatud desinformatsioonikampaaniate suhtes.

Aruande eelmistes osades esile toodud statistiliste näitajate ja Balti riikide piirkondlike erinevuste arvestamiseks töötas iga partnerriik välja kohandatud tegevuskava, mille eesmärk oli jõuda tõhusalt oma piirkonna venekeelse elanikkonna ja/või konkreetsete sihtrühmadeni.

Lisaks koostas iga riik sihtrühmade vajadustele vastavad materjalid ning ajakohastas ettekandeid, et kajastada tööpaketi WP4.4 tegevuste elluviimisel ilmnenud eripäraseid kogemusi, vajadusi, väljakutseid ja kohalikke olusid.