Riik lõi kohustusliku haridusprogrammi noortele, kes pärast põhikooli edasi ei õpi. Õpetajate hinnangul on kõik jäetud viimasele minutile

Uus programm on sisuliselt vigade parandus, sest eesmärk on kiirkorras kasvatada, õpetada ja motiveerida neid noori, keda põhikoolis üheksa aasta jooksul aidata ei suudetud. „Mis saab pärast põhikooli haridusliku erivajadusega lapsest, kellel on väga suured õpiraskused? Vaimse tervise probleemidega lapsest, kes vajab teistsugust õpet – ta ei suuda olla iga päev mitu tundi 40 õpilasega klassiruumis. Ukraina lapsest, kes tuli Eestisse alles 7. klassis ega ole eesti keelt veel piisaval tasemel selgeks saanud?“Haridusminister Kristina Kallas selgitas niimoodi uut haridusprogrammi, kuhu oodatakse kõiki õpilasi, kes ei saa või ei taha pärast põhikooli lõpetamist haridusteed tavapärasel moel jätkata. 2026. aasta sügisest on lastel õppimiskohustus 18. eluaastani või kesk- või kutsehariduse omandamiseni. See tähendab, et pärast 9. klassi lõpetamist tuleb kooliteed igal juhul jätkata, ka siis, kui ükski gümnaasium ega kutsekool ei nõustu õpilast vastu võtma. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://www.delfi.ee/a/120427983