Search

FAKTIKONTROLL | Populaarsust koguv Instagrami konto hirmutab, et Eestis ei tohi kraanivett juua. See on täielik vale

„Meie seletamas, miks Sa ei tohi kraanivett juua,“ ütleb üle 1200 jälgijaga Instagrami konto, mis levitab vandenõuteooriate ja muu valeinfo seas eksitavat infot ka kraanivee kohta. Värske Instagrami konto @ajuloputus levitab igapäevaselt valeinfot ja vandenõuteooriaid. Kontol on mitu postitust, milles väidetakse, et kraanivett ei tohi juua. Tõendina on lisatud fotod erinevatest veefiltritest, torudest ja trassidest. Fotod ei ole tehtud Eestis. Peamiselt jälgivad kontot noored naised. Viimase nädalaga on konto jälgijate hulk kahekordistunud. Lehekülje tutvustuses seisab: „Meie eesmärk on Sind mõtlema panna! Mitte „teadusartikleid, allikaid ja viiteid“ jagada.“ Faktikontroll uuris Terviseametilt, Tallinna Veelt ja Tartu Veevärgilt, milline on seis kraanivee puhtusega Eestis, kuidas tagatakse vee puhtus ja mis torude-filtritega on tegu @ajuloputus Instagrami fotodel. Kõik tarbijad saavad oma joogivee kvaliteediga tutvuda avalikus andmebaasis.Postitused kraanivee kohta on praeguseks jõudnud Instagramis, Facebookis ja TikTokis kokku umbes 45 000 kasutajani. Faktid Eestis on ühisveevärgiga ühendatud u 83% elanikkonnast. Ülejäänud elanikud saavad oma vee eraomandi salv- ja puurkaevudest. Ühisveevärgi vesi on Eestis ohutu ja vastab kvaliteedinõuetele. Kraanivee joomine on Eestis ohutu. Postitustes kasutatud fotod filtritest ja torudest on eksitavad, sest pole selgitatud, kus on fotod tehtud ja mida neil täpselt kujutatakse. Fotod ei ole tehtud Eestis. Joogivee kvaliteeti reguleerib seadus, mis käsitleb joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõudeid ning analüüsimeetodeid. Kvaliteedi- ja kontrollinõuded on kooskõlas ELi joogivee direktiivi ja WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) nõuetega. Kraanivee kvaliteedi üle teostab järelevalvet Terviseamet.„Eestis on ohutu juua ühisveevärgi kaudu edastatavat joogivett. Kui peaks juhtuma, et ühisveevärgi joogivesi ei vasta normidele, teavitab vee-ettevõte sellest oma tarbijaid,“ selgitas Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns.„Fotodel paistavad olevat veefiltrid, torud ja trassid. Selliseid filtreid kasutatakse peamiselt erakaevudest tuleneva vee puhastamisel, näiteks looduslikult esineva mangaani ja raua eemaldamiseks. Olenevalt kaevust saadavast veest võivad filtrid vajada väga tihedat vahetust ja hooldust. Ühisveevärgist saadavat vett ei ole vaja täiendavalt filtreerida,“ ütles Liepkalns @ajuloputus postituses kasutatud foto kohta.„Mis puudutab fotol näidatud filtreid, siis neid peab iga kuu tagant vahetama. Kui raud on filtris, siis see näitab, et filter töötab ja teeb vee puhtamaks. Eestis on joogivees raua piirnorm 0,2 mg/l, mis tähendab, et see pole rauavaba,“ selgitas Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp. „Neljaliikmelise pere filtrit läbib aastas kuni 12 g rauda. Kui aasta otsa filtrit ei vahetata, siis selline välimus on täiesti tavapärane. Samas välimus näitab, et filter töötab. Oluline on ka teada, et vees leiduv raud organismile üldjuhul omastatav ei ole,“ kommenteeris Kapp kaevuvee puhastamiseks kasutatavaid filtreid. Seega inimese organismi raud ei kahjusta, kuid see koormab torustikku ja kodumasinaid.Liepkalns ütles, et postitustes kujutatud torude ja trasside osas ei selgu, kas tegemist on joogivee torudega või näiteks hoonete kütte soojatorudega. Juhul kui tegu on joogivee torudega, on need tema sõnul tõenäoliselt väga vanad ja torudesse on ajapikku sadestunud joogivees sisalduvad looduslikud mineraalained. „Mineraalained, enamasti raud ja mangaan, sadestuvad raud- ja malmtorustike seintele, muutes vee tarbijale sellevõrra puhtamaks. Raua ja mangaani sisaldus põhjavees on kihiti kõrgem kui tänane norm Eestis ja pinnavees,“ kommenteeris Kapp. Kapp selgitas, et see on täiesti tavaline protsess, millega on ka Eestis kokku puututud. „Tavarežiimis ei oma selline sadestumine vee kvaliteedile mõju. Küll aga kui vee liikumise kiirus erineb oluliselt tavapärasest või muudab suunda, eraldub sellistel juhtudel osa torus olevast settest ning muudab torus oleva vee keemilist koostist ja värvi. Üldjuhul eraldub raud, mis värvib vee pruuniks. Eestis on tehtud ja tehakse seni torustikele vastavat läbipesu ja torustikud vahetatakse välja,“ selgitas Kapp. Ka Liepkalnsi sõnul ei mõjuta selline sete torustikus joogivee kvaliteeti ning pigem mõjub see halvasti veesurvele. Seega on @ajuloputus Instagrami postitused eksitavad. Postitustest ei selgu, kus ja millal on fotod tehtud. Samuti pole teada, kas tegemist on joogivee torudega või näiteks hoonete kütte soojatorudega. Ent juhul, kui fotodel on tõepoolest joogiveetorud, siis selline sete ei mõjuta joogivee kvaliteeti ning pigem mõjub halvasti veesurvele. „Veetorustike ehitamiseks kasutatakse erinevaid materjale, ent levinumad neist on metall ja plast. Keskmine veetorustiku eeldatav eluiga on vähemalt 50 aastat, seega on need loodud pikaajaliseks kasutamiseks. Joogivesi ei ole destilleeritud ja sisaldab vähemal või rohkemal määral lahustunud mineraalseid aineid ning looduslikku orgaanilist ainet. Vees lahustunud ained võivad torustikus osaliselt välja settida. See kajastub ka edastatud fotodel, kust nähtub, et torustike pinnale on aastate jooksul kogunenud mineraalsed ja orgaanilised setted,“ ütles AS Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik.Et kiht ei muutuks ajapikku ebamõistlikult suureks, on Sooviku sõnul oluline, et torustikud saaksid õigel ajal ennetava hoolduse, mille käigus eemaldatakse üleliigsed setted. „Tallinna Vesi koostab veetorustike hooldusplaani viieks aastaks. 2023. aastal oleme Tallinnas puhastanud ligi 200 kilomeetrit torustikku, kasutades selleks kaht erinevat tehnoloogiat: hüdropneumaatiline pesu ehk õhk-vesi pesu ja veetorustike jääpesu. Täiendavalt lisame Ülemiste veepuhastusjaamas toodetud joogiveele kloori, mis on mõeldud selleks, et säilitada vee sanitaarset kvaliteeti ning tagada vee puhtus ka kaugemates punktides,“ lisas Soovik.„Tartu Joogivesi pärineb põhjaveest, mida pumbatakse 40-400 meetri sügavuselt. Vesi on kvaliteetne ja põhjalikult kontrollitud. Suurema rauasisaldusega vee puhastamiseks on ehitatud veepuhastusjaamad. Joogivett ei puhastata keemiliselt, vaid aereeritakse õhuhapnikuga ja seejärel filtreeritakse. Aereerimise käigus sadestub kolmevalentne raud filtri liivakihti ning tekkinud sade eemaldatakse filtrist puhta veega tagasipesemise teel. Puhastatud joogivesi kogutakse mahutitesse ja juhitakse tarbijateni,“ kommenteeris Kapp Tartu olukorda.Terviseameti andmetel kasutas Eestis 2022. aastal kõikidest ühisveevärgi tarbijatest (1 160 308 inimest) 98,3% vett, mille mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate mittevastavusi ei tuvastatud. Peamine kogus mittevastavusi tulenes Terviseameti sõnul indikaatornäitajate (nt raud ja mangaan) ületustest. Vee hägususe ning ebameeldiva lõhna ja maitse põhjustajateks on sageli just indikaatornäitajate kõrgem tase – näiteks raud, sulfaat, mangaan, kloriid või muud orgaanilised ained, mis otsest ohtu tervisele ei kujuta. Terviseamet soovitab indikaatornäitajate kohta täpsemalt lugeda siit. „Tallinna Vesi võtab aastas tarbijakraanidest ligi 3100 veeproovi, millest 99,8% vastas eelmisel aastal kõikidele seadusest tulenevatele kvaliteedinõuetele. Paari üksiku proovi puhul oli tegemist mikrobioloogilise mittevastavusega suvisel perioodil, kui vee tarbimine on madalam ning õhutemperatuur kõrgem. Lisaks tarbijakraanidest võetud proovidele analüüsime iga päev veepuhastusjaama vett ning hindame regulaarselt linnas asuvate veepumplate veekvaliteeti,“ kommenteeris Soovik.Seega ühisveevärgi vesi on tarbijale ohutu ja vastab kvaliteedinõuetele. Ohu korral teatab vee-ettevõte sellest tarbijaid. „Mis puudutab pudelivett, siis paljudel juhtudel tuleb see samasugustes torudest,“ lisas Kapp. Otsus: vale. Ühisveevärgi vesi on Eestis ohutu ja vastab kvaliteedinõuetele. Kraanivee joomine on Eestis ohutu. Postitustes kasutatud fotod filtritest ja torudest on eksitavad, sest pole selgitatud, kus on fotod tehtud ja mida neil täpselt kujutatakse. Fotod ei ole tehtud Eestis. Ka juhul kui fotodel on tõepoolest joogiveetorud, siis selline sete ei mõjuta joogivee kvaliteeti ning pigem mõjub halvasti veesurvele.

Partners