FAKTIKONTROLL | Poola peaminister ei kuulutanud välja 200 000 mehe mobilisatsiooni. Poola uudistelehte tabas küberrünnak, et levitada valeinfot

Eesti sotsiaalmeediasse jõudis info, et Poola plaanib mobiliseerida 1. juuliks 200 000 meest, et saata nad Ukrainasse. Valeinfo on pärit võltsuudisest, mille põhjustas küberrünnak Poola Pressiagentuuri (PAP) vastu. Teated mobilisatsioonist Poolas ei vasta tõele.„HOIATUS. Ma ei tea, kas see vastab tõele ja seepärast ärge väga närvi minge, aga liiguvad kõlakad, et Poola plaanib mobiliseerida 1. juuliks 200 000 meest, et nad Ukrainasse saata. Lühikest aega oli see uudis ka Poola uudiste agentuuri veebis üleval, aga võeti siis maha. Võib arvata, et ei tahetud tekitada paanikat,“ kirjutas Facebooki kasutaja 31. mail. „Kui see tõele vastab, siis võib arvata, et Baltimaad peavad samasugust plaani. Ehk siis kui teie peres on sõjaväelasi/reserviste, siis mõelge hästi järele, kas olete selleks valmis. Ja tegutsege vastavalt. Ilmselt pole juhus, et Herem juuni lõpus ameti maha paneb. Ilmselt ta ei taha Ukrainasse minna/olla see, kes meie mehi Ukrainasse saatma hakkab,“ jätkus postitus. Faktid Poola Pressiagentuuri (PAP) veebilehel ilmus reedel, 31. mail kaks „uudist“, et väidetavalt on Poola peaminister Donald Tusk kuulutanud välja 200 000 mehe mobilisatsiooni, et saata nad Ukrainasse. Tegu oli küberrünnakuga Poola Pressiagentuuri vastu. Agentuur võttis mõlemad võltsuudised kiiresti maha ja tegi vastava avalduse. Valeinfo lükkas ümber ka Poola valitsus.Kõrgemad ametnikud, sh peaminister Donald Tusk, süüdistavad küberrünnakus Venemaad.Esimest korda ilmus võltsuudis Poola Pressiagentuuri lehel reedel, 31. mail umbes kell 14. Seejärel võeti võltsuudis maha, kuid see ilmus poole tunni jooksul uuesti agentuuri esilehele, misjärel see lõplikult eemaldati. Võltsuudis algas nii: „1. juulil 2024 kuulutatakse Poolas välja osaline sõjaline mobilisatsioon. Kakssada tuhat Poola kodanikku, nii endised sõjaväelased kui ka tavalised tsiviilisikud kutsutakse kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Kõik mobiliseeritavad saadetakse Ukrainasse.“15 minutit pärast võltsuudise ilmumist tegi agentuur avalduse, milles lükkas info väidetava mobilisatsiooni kohta ümber ja teatas, et agentuuri tabas küberrünnak.„Täna (reedel, 31. mail 2024) tabas Poola Pressiagentuuri küberrünnak, mille tulemusena avaldas PAP Daily Information Service kaks valeteadet väidetavast mobilisatsioonist Poolas. PAP ei olnud selle teabe allikas. Teade ei ole koostatud agentuuri poolt, seda ei kirjutanud ega postitanud PAP-i töötajad; see tühistati kohe ja võeti veebilehelt maha,“ teatasid PAP-i esindajad. Samal päeval reageerisid võltsuudisele ja küberrünnakule ka Poola ametivõimud. „Väidetav PAP-i uudislugu mobilisatsiooni kohta ei vasta tõele. [Julgeoleku]teenistused selgitavad juhtumit,“ teatas peaministri staabiülem Jan Grabiec X-is.„Järjekordne väga ohtlik küberrünnak illustreerib hästi Venemaa destabiliseerimisstrateegiat Euroopa valimiste eel. Poola teenistused on ette valmistatud ja tegutsevad sise- ja digiministri järelevalve all. Üha selgemaks saab, kui olulised need valimised meie jaoks on,“ teatas Poola peaminister Donald Tusk X-is.Eesti kaitseväe juhataja kindral Martin Herem kinnitas Faktikontrollile, et teade 200 000 mehe mobiliseerimisest Poolas ei vasta tõele. „Ma ei ole kuulnud, et Poolal oleks mingisugune mobilisatsiooni väljakuulutamise plaan. Veel vähem, et Poola oleks sellise otsuse vastu võtnud. Kui midagi toimuks selles suunas, siis suure tõenäosusega ma praeguseks teaks sellest,“ ütles Herem. Ka Eestis või Baltimaades sellist plaani Heremi sõnul ei ole ning selle üle pole arutelu peetud. Samuti ei vasta tõele spekulatsioon, et Herem lahkub kaitseväe juhataja ametist, sest „ta ei taha Ukrainasse minna ja olla see, kes meie mehi Ukrainasse saatma hakkab“. „Sellise info levitamine on pahatahtlik. Kõik, kes tunnevad mind ja kaitseväe juhtkonda, teavad, et me raudselt täidame valitsuse otsuseid. Teiseks peaksid kõik teadma meie toetusest Ukrainale. Me oleksime igal juhul valmis Ukrainat toetama ja täidaks käsku, kui see peaks valitsuselt tulema. Olen oma lahkumise põhjuse mitu korda avalikult välja öelnud ja mul pole midagi lisada. Kõik muud teooriad on pahatahtlikud spekulatsioonid,“ ütles Herem.Kaitseväe juhataja Martin Herem otsustas tegevteenistusest lahkuda enne ametiaja lõppu 2025. aasta detsembris ja paneb ameti maha selle aasta 30. juunil. „Tänased ohuhinnangud annavad alust arvata, et Eesti-vastast agressiooni ei toimu järgmise aasta või kahe jooksul, mis on minu vabariigi valitsuse poolt pikendatud ametiaeg. Seepärast on täna sobiv aeg vahetada juhti, kes saaks kaitseväge ohu ilmnemiseks ise ette valmistada,“ kommenteeris Herem oma otsust selle aasta jaanuaris Eesti Päevalehele. Lähemalt rääkis Herem sõdurite saatmisest Ukrainasse ja sellega seotud tingimustest „Valeinfo: paljastatud!“ podcastis. Otsus: puudub kontekst. Poola peaminister Donald Tusk ei ole kuulutanud välja 200 000 mehe mobilisatsiooni, et saata nad Ukrainasse. Valeinfo on pärit võltsuudisest, mille põhjustas küberrünnak Poola Pressiagentuuri vastu.