Search

FAKTIKONTROLL | Facebookis levib valeinfost pungil võltsravimite müügikampaania

Väljamõeldud eksperdid, uudisteportaale imiteerivad petulehed, valeinfost pungil „artiklid“ ja isikuandmete väljapetmine: Facebookis on käima lükatud ulatuslik võltsravimite müügikampaania.„Kui papilloomid tekivad kaelale, rinnale või kaenlaalustele, lõpetage kohe…“„Kuidas prostatiiti ise ravida? 1 ööga ja ilma valuta. Ma näitan sulle, mida ma tegin…“„7 päeva pärast lõpetavad liigesed häirima. Koostis läbib täielikult liigetese ja taastab need“Tänavu augustis hakkasid just selliste grammatiliselt vigaste tekstidega levima Facebookis reklaamid, mis hirmutavad surmavate haigustega ning lubavad „imeravimitega“ inimesed tervendada ja „organismi puhastada“. Faktikontroll tuvastas kolm toodet, mida üritatakse petureklaamide ja -artiklitega inimestele müüa – Vermixin, Uromexil Forte ja Depanten. Reklaamidele klikkides avanevad kahtlaste domeenidega veebilehed, mis püüavad jäljendada uudisteväljaandeid. Kasutatakse nimesid nagu „Elu“, „News 24 World“ ja „Tervise Pro“. Veebilehtedel on pikad tekstid, mis jutustavad, kuidas väidetav ravim on kellegi üleöö terveks teinud; kuidas „Eesti seksuaalarstide selts“ olevat avaldanud salajase statistikaga aruande või miks ei tasu apteekidest tavalisi ravimeid osta. Iga veebileht viib lõpuks libaravimi ostuvormini, milles soovitakse saada inimeste isikuandmeid.Faktid Ravimiamet kinnitab, et reklaamitud tooted ei ole ravimid, hoolimata sellest, et neid reklaamitakse ravimitena. Ravimiameti sõnul ei ole väidetud omadused toodete raviva toime kohta tõendatud.Kuna tooteid ei ole toidulisandite andmebaasis, siis võivad nad olla turul ebaseaduslikult. Tooteid ei ole ka ravimiregistris. Reklaamid ja tekstid sisaldavad valeinfot haiguste, ravitoimete ja statistika kohta. Lisaks on kasutatud varastatud fotosid, väljamõeldud nimesid ja organisatsioone või sündmusi, mida pole olemas.Faktikontroll tuvastas kuus Facebooki lehte, mis levitavad eestikeelseid „imeravimite“ petureklaame. Neist kolm üritavad näida arsti või eksperdi lehena, millel kasutatakse fotopankade materjale ja väljamõeldud nimesid. Kokku on alates augustist avaldatud vähemalt 402 petureklaami arvukates keeltes (nt Ungari, Saksa, Läti). Faktikontroll tuvastas 50 eestikeelset reklaami. Suur osa neist on praeguseni aktiivsed ja nähtavad. Eestikeelseid petureklaamid on alates augustist kogunud kokku umbes 184 000 vaatamist. Faktikontroll tuvastas kokku kaheksa erinevat eestikeelset veebilehekülge, mis avanevad reklaamidele klikkides. Neist viis reklaamivad toodet Uromexil Forte, kaks Depanteni ja üks Vermixini. Petuveebilehed on valeinfost pungil – võltsandmed, väljamõeldud eksperdid, raportid, üritused ja tervekssaanute kogemused. Kasutatakse fotosid, mis on pärit avalikest allikatest ja fotopankadest. Neile on juurde mõeldud väidetavad eksperdid, väljaanded ning organisatsioonid.Näiteks kirjutatakse „Eesti Seksuaalarstide Seltsist“; „vabariigi ühest parimast nakkushaiguste spetsialistist Jaan Lõhmusest“; „XVI rahvusvahelisest meeste tervise konverentsist, mis toimus Chicagos Andollu tervisekeskuses“ jne. Neid inimesi, üritusi ja organisatsioone pole olemas. Veebilehtede abil kogutakse isikuandmeid. Toote ostmiseks peab sisestama telefoninumbri ja täisnime. Mõnel leheküljel on kirjas, et maksmine toimub sularahas. Lehtedel pole midagi kirjas toodete koostise, toime, näidustuse jms kohta. Samuti puudub info tootja ja edasimüüja kohta. „Kõnealused tooted ei kuulu ravimite hulka, hoolimata sellest, et neid reklaamitakse ravimitena. Väidetud omadused toodete raviva toime kohta ei ole tõendatud, lubatud ravitoimet ei maksa oodata ning tegemist on pigem tarbijaid eksitavate reklaamidega. Kuna tooted ei ole leitavad toidulisandite andmebaasist, siis võivad nad olla turul ebaseaduslikult,“ ütles Ravimiameti järelevalve osakonna spetsialist Evelin Saar.„Palume äärmiselt kriitiliselt ja ettevaatusega suhtuda internetiavarustes müüdavatesse tervisetoodetesse ning nendega kaasnevasse infosse. Sageli esitatakse toodete kohta kontrollimata väiteid. Enne tervisetoote kasutamist soovitame alati nõu pidada oma perearsti või apteekriga,“ lisas Saar.Ravimiametil on õigus valvata üksnes ravimireklaami üle. Kui ametini jõuavad vihjed taoliste reklaamide kohta, antakse neist teada tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA).„Reklaamis valeteabe esitamine on keelatud. Samuti ei tohi reklaam olla eksitav. TTJA teeb reklaamide üle järelevalvet, aga sotsiaalmeedia reklaamide menetlemine on komplitseeritud. Teatud juhtudel vajab TTJA teiste asutuste eriteadmisi, näiteks juhul kui mõni toode pole ohutu või siis pole see, mida see väidetakse olevat,“ ütles TTJA ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika Paavle.„Ühtegi reklaami TTJA ise sotsiaalmeediast maha võtta ei saa, samuti ei pruugi olla tuvastatav, kes on reklaami avalikustaja või on avalikustaja asutatud kolmandas riigis, kelleni jõudmine on pea võimatu. Reklaamide loomine sotsiaalmeedias käib mõne klikiga ja sotsiaalmeedia on ka suhteliselt odav reklaamikanal, mistõttu saab kiirelt ja lihtsalt teha uue reklaami, isegi kui eelmine on eemaldatud. Seetõttu on äärmiselt oluline tõsta tarbijate teadlikkust ja kriitilist mõtlemist,“ lisas Paavle.Lisaks tasub Paavle sõnul meeles pidada, et tõestatud toimega ravimeid müüakse ainult apteegis.Otsus: vale. Pettusega üritatakse müüa Eestis registreerimata „imeravimeid“ ning saada kätte inimeste isikuandmed. Reklaamitud tooted ei kuulu ravimite hulka ja väidetud omadused toodete raviva toime kohta ei ole tõendatud. Kuna tooteid ei ole toidulisandite andmebaasis, siis võivad nad olla turul ebaseaduslikult. Samuti levitatakse reklaamides tervisealast valeinfot ning kasutatakse väljamõeldud sündmusi, eksperte ja väljaandeid, et tooted näiksid usaldusväärsed.

Partners