FAKTIKONTROLL | Facebookis levib kaart, mis loob vale arusaama Ukraina ajaloost

Facebookis levitatakse pilti Ukraina kaardist, mis peaks näitama, kuidas Ukraina riik on ise läbi ajaloo territooriumi juurde haaranud. Kaardil esitatakse valesid aastanumbreid ja eiratakse tõsiasja, et enamikul kaardil välja toodud aastatel iseseisvat Ukraina riiki üldse ei eksisteerinudki.Levival kaardil on kujutatud Ukraina riiki kujul, mil me seda ka täna teame. Kaardil on riik aga jagatud maa-aladeks, mis viitavad justkui sellele, et Ukraina on järk-järgult endale maad juurde saanud. Samamoodi suunab mõtlema ka postitaja pildile lisatud saatetekst. Kuna pildil on tekst inglise keeles, lisab postitaja, et „added“ tähendab eesti keeles „lisatud“. „Vot selline ajalugu,“ lisab postitaja. Tegelikult ei kujuta kaart Ukraina ajalugu korrektselt ning ühtib pigem Vene propagandaga, mille põhjal tänapäeva maad Ukrainale kuuluda ei tohiks.FaktidInternetiotsingu tulemused näitavad, et kaart ilmus esimest korda veebi 2014. aasta alguses, kui see lisati venekeelses Vikipeedias Ukraina riigi kohta käivasse artiklisse. Tänaseks seda sama artikli all enam ei näidata.Vikipeedias kehtib originaalpostituste vastane reegel, mis tähendab, et kogu Vikipeedia artiklitele lisatud materjal peab olema usaldusväärsest ja varem avaldatud allikast kontrollitav. Just allika puudumise tõttu eemaldasid Vikipeedia toimetajad selle peagi. Vikipeedias on ka vestluslehed (või arutelulehed), kus toimetajad saavad arutada artiklite või lehtede täiustusi. Vikipeedia arhiivist on näha pea kümme aastat tagasi peetud arutelu kaardi õiguspärasuse kohta, kus kaardi looja ütleb, et tegi selle oma abikaasale, et viimasele „Ukraina kohta midagi kiiresti seletada“.Muu hulgas on arhiivist näha, kuidas kaardi looja väitis, et Ukrainal tegelikult ei ole presidenti, Krimmi elanikud liitusid vabatahtlikult Venemaaga ja Ukraina riigipiire kui selliseid üldse ei eksisteerigi. „Neid ei tunnusta ükski naaberriik ega rahvusvaheline üldsus,“ on venekeelses arhiivis kirjas.Peale selle, et kaardil olev info ei toetu allikatele ja ka Vikipeedia leidis, et see pole usaldusväärne, küsis Faktikontrolli toimetus eksperthinnangut ka Eesti spetsialistidelt. Eesti rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist Katja Novak ütles, et tegemist on imelihtsa kaardiga, mis ignoreerib täielikult ajaloolist konteksti. Mõned põhisündmused teel Ukraina riigi iseseisvumiseni Praegune Ukraina riik peab ennast Kõjivi Russi pärijaks. Kõjivi Russ ulatub viiendasse sajandisse, mil asutati pealinn – Kõjivit (tänane Kiiev – toim). 9.–13. sajandil oli Kõjivi Russ võimsamate Euroopa riikide hulgas.Hiliskeskajal liideti Ukraina maad Poola kuningriigi Rzech Pospolitaga.Järgmine katse luua oma riik oli aastatel 1917–1921. See küll õnnestus, aga mitte kauaks. Nelja aasta jooksul vahetusid Ukrainas erinevad valitsused ja pealikud.9. veebruaril 1918 allkirjastasid Ukraina Rahva Vabariigi esindajad Brestlitovski rahulepingu. See dokument fikseerib, et Ukraina Rahva Vabariik oli rahvusvaheliselt tunnustatud riik, mis võrdse osalejana allkirjastas Brestlitovski lepingu koos Saksamaa, Türgi, Bulgaaria ja Austria-Ungari impeeriumiga. Toonane Nõukogude Liidu delegatsioon pidi ka siis sellega nõustuma.Lääne-Ukraina aladel eksisteeris 1918.–1919. aastatel Lääne-Ukraina Rahva Vabariik. 1919. aasta novembris sai Poola mandaadi, et seda ala valitseda. Kui Nõukogude Liidu armee tungis 1939. aasta 17. septembril Poola, liideti ajaloolised Lääne-Ukraina maad Ukraina NSV-ga. 24. augustil 1991 kuulutati välja iseseisev Ukraina riik.„Peale kõike, mis on siit puudu, leidub ka mõni viga, nagu see, et Ida-Ukraina oli otsekui „lisatud“ 1922. aastal,“ ütles Botnar Facebookis leviva kaardi kohta ja lisas, et see ei vasta tõele. Näiteks selles piirkonnas asuv Harkiv oli liiduvabariigi algusaastatel ehk 1919–1934 Ukraina NSV pealinn. Ka sõna „lisatud“ ei ole Botnari hinnangul kaardi kontekstis õige, sest 1991. aastal iseseisvuse välja kuulutanud riigi territoorium oli varasematel sajanditel jagatud kahe impeeriumi, Vene ja Austria-Ungari vahel. „Sõna „lisatud“ vihjab sellele, et riik oli teatud piirides varem püsivalt olemas olnud, kuid see ei ole nii. Räägitakse pigem maadest, kus elasid etnilised ukrainlased, sarnaselt nagu Eestis elasid põliseestlased,“ analüüsis ta.Otsus: Vale. Peale selle, et kaart eksib oluliste aastaarvudega, jätab see ka välja konteksti, mistõttu võib tekkida vale arusaam Ukraina ajaloost.