BECIDi VEEBISEMINAR | Algoritmid ja infootsingu harjumused
10. augustil toimus järjekordne BECIDi veebiseminar GLAM-sektori – galeriide, raamatukogude, arhiivide ja muuseumide – spetsialistidele. Nagu juba tavaks saanud, toob iga veebiseminar kaasa uue suuna ja fookuse. Seekord keskendusime sotsiaalmeedia algoritmidele, muutuvatele infootsingu harjumustele ning nende mõjule meie igapäevasele inforuumile.
Millist rolli mängivad algoritmid selles, milline teave meieni jõuab ja kuidas me seda mõistame? Miks näeme oma sotsiaalmeediavoos just teatud sisu, kuid teised vaatenurgad jäävad kõrvale? Ja kuidas leida ning ära tunda usaldusväärset teavet ajal, mil meil on ligipääs suuremale hulgale sisule kui kunagi varem?
Eestikeelset arutelu juhtis BECIDi meediapädevuse ekspert Gretel Juhansoo, kelle ettekanne keskendus soovitusalgoritmide toimimisele ning algoritmide kujundatud inforuumi võimalustele ja riskidele.
Arutelus käsitleti seda, kuidas inimeste infootsingu harjumused on muutunud, miks emotsioone tekitav sisu saab sotsiaalmeedias sageli suurema nähtavuse, kuidas tekivad filtrimullid ning miks personaalsed, algoritmide kujundatud infovood on inimese aju jaoks nii köitvad. Samuti vaadeldi praktilisi võimalusi, kuidas oma inforuumi üle rohkem kontrolli saavutada ja veebisisu teadlikumalt tarbida.
Lätikeelset aruteluruumi juhtis Delfi.lv sotsiaalmeedia juht ja saate „Science or Stupidity“ saatejuht Jānis Sildniks. Leedukeelset aruteluruumi juhtis APG Media sotsiaalmeedia ja SEO optimeerimise juht Gintarė Ribokaitė, kes rääkis sotsiaalmeedia algoritmidest ning tehisaru kasvavast rollist sotsiaalmeedias.
Kõigi arutelude käigus sai selgeks üks oluline asjaolu: sotsiaalmeedia algoritmide täpsed toimimispõhimõtted on rangelt kaitstud ärisaladus. Üksikasjalik teave selle kohta, kuidas konkreetsed platvormid sisu järjestavad ja soovitavad, on väljaspool neid ettevõtteid piiratud – ning isegi ettevõtete sees ei pruugi kõigil sellele teabele ligipääsu olla. Seetõttu on algoritmide mõju täielik mõistmine eriti keeruline.
Arutasime ka seda, kuidas soovitussüsteemid võivad kasutajaid järk-järgult niinimetatud „jäneseurgudesse“ ja infomullidesse juhtida, näidates neile korduvalt sarnast tüüpi sisu ning piirates kokkupuudet erinevate vaatenurkadega. Samas kehtib endiselt üks oluline põhimõte: sisu on jätkuvalt kõige tähtsam. Algoritmid soosivad üha enam sisu, mis tundub kasutajale asjakohane, kaasahaarav ja mis eriti oluline – autentne.
Sellega seostub veel üks huvitav areng: kasvav vastuseis tehisaru loodud sisule. Kuigi tehisaru lõimitakse üha enam sotsiaalmeediaplatvormidesse, näib publik taas rohkem väärtustavat sisu, mis tundub päriselt inimlik ja autentne.
Kõige olulisem on aga see, et veebiseminar ei keskendunud üksnes algoritmide mõistmisele, vaid ka sellele, kuidas algoritmide kujundatud keskkonnas teadlikumalt tegutseda. Osalejad said praktilisi soovitusi algoritmipõhistest infomullidest väljumiseks – alates sotsiaalmeediakontode seadete ülevaatamisest ja infoallikate mitmekesistamisest kuni korduva või soovimatu sisu aktiivse vähendamiseni oma infovoos.
Veebiseminar aitas paremini mõista, kuidas algoritmid kujundavad seda, mida me veebis näeme, avastame ja tarbime, ning pakkus praktilisi tööriistu tänapäeva inforuumis teadlikumaks ja kriitilisemaks tegutsemiseks.
Kohtumiseni järgmisel korral!