Otsi

“Tagasi Kooli” e-tunnid: faktikontrollijate nõuanded valeinfo tuvastamiseks

Delfi Eesti faktikontrollijad Kaili Malts ja Marta Vunš jagasid 17. ja 18. jaanuaril osana “Tagasi Kooli” e-tundide sarjast enam kui 500-le põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasele üle Eesti teadmisi selle kohta, kuidas sotsiaalmeedias ära tunda valeinfol ja vandenõuteooriatel põhinevat sisu. Faktikontrollijate loodud e-tund märgib “Tagasi Kooli” ja Balti infohäirete sekkekeskuse (BECID) 2024. aasta kevadesse ulatuva koostöö algust, mille käigus BECID-i eksperdid viivad läbi kolmanda ja neljanda kooliastme õpilastele suunatud reaalajas jälgitavaid info- ja meediapädevusteemalisi veebitunde. 

Vandenõuteooriad ja valeinfo sotsiaalmeedias

Malts ja Vunš võtsid jaanuarikuu e-tundides luubi alla sotsiaalmeedias leviva eksitava sisu. Sotsiaalmeedia on meie ühine inforuum, kuhu postitatud sisu faktipõhisus ei ole alati kontrollitud, mistõttu võib seal levida teave, mis põhineb vääral informatsioonil. Vunš ja Malts jagasid valeinfo kolmeks – üdini vale, ühegi tõestuseta teave; eksitav teave, milles on olemas nii tõeseid kui vääraid elemente kui ka kontekstist välja rebitud info. Ajakirjanikud rõhutasid, et valeinfot saab olenevalt motiivist levitada nii teadlikult ja pahatahtlikult kui ka teadmata ja halbade kavatsusteta. 

Sotsiaalmeedias võib valeinfo kohati levida ka vandenõuteooriate kujul. Vandenõu- ehk konspiratsiooniteooria on idee, mille järgi maailmas toimuvaid protsesse, muu hulgas kriise ja katastroofe saab põhjendada väikese ja omakasupüüdliku vaenuliku rühmituse salajase tegutsemisega. Kuna vandenõuteooriad on salapärased ja pakuvad keerulistele küsimustele lihtsaid lahendusi, on nad kiired sotsiaalmeedias levima. Vunš ja Malts rõhutasid, et sotsiaalmeedias leviva valeinfo ja vandenõuteoreetilise sisu eest pole keegi kaitstud, olenemata kasutaja vanusest või isegi erialasest ekspertsusest. Siinjuures tasub tähele panna, et valeinfot või konspiratsiooniteooriaid saab esitada strateegiliselt huvitaval ja põneval kujul, mis sotsiaalmeediakasutajaid sellist sisu tarbima kutsuks.

 

Meelespea: mida teha, kui näed uskumatuna näivat uudist.

 

Ühtlasi võtsid faktikontrollijad e-tunni käigus eraldi luubi alla Eestis mullu sügisel loodud sotsiaalmeedialiikumise #ajuloputus, mille haldajad lühiformaadi kaudu meelelahutuslikus võtmes vandenõuteooriaid ja valeinfot levitavad (loe Eesti Ekspressis ilmunud lugu siit). Meemidega sarnaste elementide ja vähese kontekstiga postitustest kumab selgelt läbi ohtlik narratiiv, kuidas muu hulgas valitsus, meditsiini- ja toidutööstust ning teadlased inimestele valetavad. Viimane on aga salakaval äriplaan – paanika ja teadmatuse kaudu püütakse jälgijaid kutsuda osalema väljakutses, kus 50€ eest kõik väidetavad saladusloorid kergitatakse. 

Vaata lähemalt Delfi Eesti ajakirjanike Kaili Maltsa ja Marta Vunši gümnaasiumiõpilastele suunatud e-tunnist. Vastava tunni põhjal täidetava töölehe leiad siit

 

Põhikooli õpilastele suunatud tunni ja töölehe leiad siit.  

Kõiki Delfi Eesti faktikontrolle saad lugeda siin

Koostöö “Tagasi Kooli” e-tundide sarjaga sai alguse siis, kui BECID-i liikmed märkasid esimestes veebitundides lahatud #ajuloputuse liikumist sotsiaalmeedias. Tajudes postituste potentsiaalseid ohte, sai meedia-, info- ja digipädevuse kättesaadavus õpilaste – sotsiaalmeedias veedetud aja tõttu ühe kõige haavatavama sihtrühma – seas veelgi olulisemaks kui varem. Tänu “Tagasi Kooli” eestvedajate vastutulelikkusele ja entusiasmile said teoks nii esimesed e-tunnid kui ka paika pandud uued veebitunnid. Soovime edasiste ülekantavate e-tundidega anda oma panuse meediapädevusõppe kättesaadavuse parandamisesse kõikides Eesti koolides.

BECID korraldab ka märtsis vandenõuteooriaid ja valeinfot käsitlevaid üritusi. Juba 25. märtsil räägib BECID-i kommunikatsiooniassistent Gretel Juhansoo “Tagasi Kooli” e-tunnis 7.–9. klassi õpilastele vandenõuteooriate levikust TikTokis. Samuti toimub koostöös Naiskodukaitsega 18. veebruaril Digiliikuri sarja veebiseminar õpetajatele, kus Tartu Ülikooli semiootikud Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson arutlevad vandenõuteooriate tekke ja mõju üle. 

Partnerid