Meediakirjaoskus + tänavakunst Tartus
Tänavuse meediapädevuse aastakonverentsi “Meediaharidus 2.0: ära usu hundijuttu!” esimese päeva lõpus said huvilised osaleda jalutuskäigul, kus tutvustati tänavakunsti ja meedia seoseid ning räägiti, kuidas tänavakunsti abil lastele meediapädevusi õpetada. Tuuri juhtisid Baltimaade ühe olulisema tänavakunstifestivali juht Sirla ja Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel. Kuidas saab tänavakunsti meediakirjaoskuse õpetamisel kasutada Tänavakunsti näol on tegemist ligipääsetava […]
BECID
november 10, 2023 ·
Tänavuse meediapädevuse aastakonverentsi “Meediaharidus 2.0: ära usu hundijuttu!” esimese päeva lõpus said huvilised osaleda jalutuskäigul, kus tutvustati tänavakunsti ja meedia seoseid ning räägiti, kuidas tänavakunsti abil lastele meediapädevusi õpetada. Tuuri juhtisid Baltimaade ühe olulisema tänavakunstifestivali juht Sirla ja Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel.
Kuidas saab tänavakunsti meediakirjaoskuse õpetamisel kasutada
Tänavakunsti näol on tegemist ligipääsetava väljendusvormiga, mis on olemas peaaegu igas linnakeskkonnas ja selle üks põhifunktsioone on kutsuda vaatajaid kaasa mõtlema ning soovi korral dialoogi panustama. Sama mõtte saab viia ka meediaõpetusse ja arutleda, kuidas erinevad arvamused ja seisukohad mõjutavad laiemat avalikku diskussiooni ning milline roll on seal traditsioonilisel ning sotsiaalmeedial.
Lisaks on tänavakunst suurepärane lähtepunkt sõnavabaduse üle arutamiseks. Õpetajad saavad välja valida mõned konkreetsed tänavakunsti teosed, mille näitel suunata lapsi avastama ja diskuteerima sõnavabaduse mõiste üle. Selline lähenemisviis muudab sõnavabaduse mõiste silmaga nähtavaks ja käegakatsutavaks, eristub tavalisest koolitunnist ja paneb lapsi mõtlema erinevate kunstiteoste sõnumite ning nende tähenduste üle. Sealt saab taas tõmmata paralleeli meedia keerukusele, kus erinevad arvamused ja väljendusviisid eksisteerivad kõrvuti ja üksteisega koosmõjus.
Sirla rõhutas tuuril, et tänavakunst ja grafiti ei ole samad asjad – tänavakunsti eesmärk on rikastada linnaruumi, kaasata publikut ja muuta koht paremaks kui enne, samal ajal kui grafitiga tahetakse sageli lihtsalt oma nime kuskile sodida. Neid erinevusi lastele tutvustades saab arutelu juhtida meedia loomise ja tarbimise eetika üle, rääkida konstruktiivse ajakirjanduse ja sensatsioonilisuse erinevustest, aga ka faktide ja arvamuste eristamise vajalikkusest, tuues näiteks lastele tuntuid TikToki sisuloojaid ja kõrvutades neid ERR-i uudistesaadetega.
Tuuri lõpus nägime suurt elevust tekitavat Tartu kleebisbussi, mis on enam kui 500 kunstniku ühislooming. Järgmisel aastal on Tartusse oodata Euroopa kõige ulatuslikumat kleepsunäitust, mille jaoks kogutakse hetkel üle 22 000 kleepsu. Siit ka üleskutse: kui oled kunstnik ja teed kleepse, siis toeta SLÄPi! STICKERS näitust, saates meeskonnale oma kleebised. Rohkem infot.
Fotod: Raigo Pajula.
Kas teadsid?
Paar aastat tagasi korraldati Ukrainas meediakirjaoskuse õpetamiseks tänavakunsti projekt nimega ARTIFAKE, mis on lühend loosungist “Art Invades Fakes”! Tutvu inspireeriva ARTIFAKE projektiga siin: https://artifake.org/en.
