Kuidas sünnivad ideed DigiÄKK-iks?

Tekst: Peeter Karl Mõtsküla, Kelly Kruusmann, Mona Kalvik

Maikuus toimub taas DigiÄKK. Sündmus, kus lasteaialapsed saavad mänguliselt avastada digimaailma ning arendada enda meedia- ja digipädevusi. DigiÄKK-i ettevalmistuste fookus on mängude loomisel ning välja mõtlemisel. Soovime läbi mänguliste tegevuste pakkuda lastele võimalust õppida ja katsetada, toetades samal ajal nende loovust kui ka probleemilahendusoskust.

Meie tegevuse pidepunktiks on mängude väljamõtlemine ja arendamine, sest just mängud on laste jaoks loomulik õppimise viis. Hea mäng teeb keerulise info lihtsasti mõistetavaks ja uute oskuste avastamise põnevaks. DigiÄKK-iga soovime näidata kui oluline, aga samas keeruline töö on ühe kaasava ning põneva õpimängu loomine. Samuti milline mõtestatud arutelu ja katsetamine selle taga peitub. 

Ettevalmistused algavad loovusest

Seminaride käigus kogunesid tudengid ja juhendajad, et koos ideid genereerida. Esialgu oli kõige olulisem lasta fantaasial lennata, millised mängud võiksid pakkuda lastele rõõmu ja samal ajal õpetada digimaailmas orienteeruma.

Üks grupp DigiÄKK mängude loomise protsessist: “Mängude väljamõtlemine ei olnud alguses liigselt keeruline, aga kohandamine on juba veidi keerulisem olnud. Nimelt kuidas mahutada kõik vajalikud tegevused nii lühikesse aega. Meie rühmal on küll varasemalt kogemust lasteaialastega, aga siiski pole me neile veel mänge läbi viinud sellises võtmes nagu praegu.”

Tähtis oli, et mängud oleksid eakohased, lihtsad ja suunatud lastele oluliste oskuste arendamisele, näiteks pildistamisele, helide salvestamisele või turvalise internetikäitumise mõistmisele.

Mängud sünnivad katse-eksituse meetodil

Kui esimesed ideed olid kirja pandud, algas praktikumides katsetamine. Mida rohkem arutati ja mänge läbi tehti, seda selgemaks sai, et mäng ei tohi olla liiga keeruline ega liiga lihtne. Väga oluline oli mõelda just laste perspektiivist, kas ülesanne on nende jaoks arusaadav ning kas see tekitab rõõmu ja pakub huvi.

Juhendaja Inger Klesment sõnas hästi: “Hea mäng on kaasav, liikuv ja laste internetikasutusega päriselt seotud. Selline, kus kõik saavad osaleda.” Praktikumid aitasid suunata mängude toimimist, ülesehitust ja testimist. Sageli tuli ideid mitu korda kohandada või ümber teha, sest hea mäng on see, mis toimib ning mida laps tahab ise uuesti ja uuesti mängida.

Tiimitöö ja ühine eesmärk

Üks suurimaid väärtusi mängude loomise protsessis oli tiimitöö. Igaühel oli oma vaatenurk ja tugevus, mis kokku lõid toimiva terviku. Näiteks üks oskas tehnilisi lahendusi välja pakkuda, teine teadis palju laste arengust ja kolmas innustas uusi ideid põnevate tegevuste ja mängude kaudu ellu rakendama.

Üks tiimikaaslane ütles: “Kõige parem oli see, kui keegi pakkus välja hullumeelse idee ja teised aitasid selle päriselt tööle panna.” Selline koostöö õpetas üksteist kuulama ja ideid edasi arendama. Need on oskused, mis on olulised mitte ainult DigiÄKK-i jaoks, vaid ka igapäevaelus.

Õppejõud Inger Klesment tõi välja: “Noorte koostöö on aine raames hästi sujunud, sest me saime kolme tunniga mängud lõplikult valmis. Kui nii lühikese ajaga saavad valmis mängud, mida õpetajad saavad päriselt kasutada, näitab see seda, et grupiliikmed suhtlevad omavahel. Kommunikatsioon toimib.”

Looming ja rõõm

DigiÄKK-i ettevalmistused on näidanud, kui tähtis on mõtestatud tegevus, aga samal ajal lapselik loovus. Lastele mõeldud mäng ei ole lihtsalt mingisugune nunnu tegevus, vaid läbimõeldud töö, kus iga detail loeb. See õpetab ühtlasi meid, täiskasvanuid, nägema maailma läbi lihtsuse, kerguse ja rõõmu.