Käibetõed võivad olla võluvahendid, mis aitavad meil püüelda vastutustundlikuma meediakasutuse poole
Meediapädevuse koolitused ja faktikontrollid on vajalikud ning tõhusad tööriistad, mille abil saame võidelda desinformatsiooniga. Vahendid, mis arendavad meediapädevust ja kriitilise mõtlemise võimet, on üha mitmekesisemad. DIGIRESi ja koostööpartneri DELFI loodud harivad joonisfilmid tõestavad, et sellised käibeväljendid nagu „Ole tähelepanelik, mõtle kriitiliselt“ võivad olla suurepärased vahendid, mis aitavad saavutada vastutustundlikumat meediakasutust.
„Videote eesmärk on aidata meediatarbijal mõista, et väärinfo, müüdid, kuulujutud, propaganda ja kõik nendega seotud tagajärjed ei ole poliitikute väljamõeldis ega teadusterminid, vaid meie igapäevaelu osa,“ ütles Ieva Ivanauskaitė, uudisteportaali DELFI Leedu äriarendusjuht.
Kokku oleme loonud kolm joonisfilmi, milles kajastatakse eri liiki desinformatsiooni või müüti. Nende videote eesmärk on arendada kriitilist mõtlemist, julgustada inimesi analüüsima, kuidas nende tegevus mõjutab keskkonda, olema teadlikud ning tegema otsuseid, mis põhinevad teadusfaktidel, mitte emotsioonidel. Lisaks püütakse nende abil suurendada ühiskonnas vajadust kvaliteetse teabe ja uudiste järele ning näidata, kuidas väärinfo mõjutab meie keskkonda, poliitilist süsteemi ja avalikku elu. Videotes kutsutakse üles olema tarbitava sisu suhtes kriitiline ja julgustatakse meie lähedasi – sõpru, pereliikmeid, sugulasi – sama tegema.
Videotes esitletakse tuntud teemasid ja hõlpsalt äratuntavaid olukordi ning tuuakse näiteid selle kohta, mis ohte kätkevad emotsioonide põhjal tehtud otsused. Joonisfilmidel on selge, dünaamiline narratiivne liin, millel on algus, haripunkt ja lõpp.
Joonisfilmide vormingut ei valitud juhuslikult. Nende loojad otsisid lahendust, mis oleks lihtne, kaasahaarav ja lõbus, kuid mis ühtlasi tooks probleemi selgelt esile. „Nii sündiski mõte luua joonisfilmid, sest nende abil saab kõnetada kõiki rahvastiku- ja sotsiaalseid rühmi. Lisaks on need lõõgastavad ega kohusta millekski. Inimesed, kes on infovoolust väsinud, otsivad lihtsat sisu ning kui nad seda saavad, võtavad nad teabe palju kergemini vastu,“ selgitas I. Ivanauskaitė.
Et vältida stereotüüpide loomist või sotsiaalset polariseerumist, valiti peategelasteks inimeste asemel metsloomad. „Iga loom kujutab mõnda inimest samalaadses dialoogis. Videote tegelased on kergesti mõistetavad ja neil on kõigile äratuntavad iseloomujooned: umbusklikkus, argus, julgus, uudishimu. Karu on valitud esindama kohmaka mõttelaadiga inimest, kellel puudub võime kriitiliselt mõelda ja kes usub vandenõuteooriatesse. Vares kraaksub kontrollimata fakte.
Koer on nutikas, selgelt mõtlev loom. Sellised loomade arhetüübid pärinevad kõigile vaatajatele tuttavatest muinasjuttudest või joonisfilmidest, seega on need lähedased ja kergesti mõistetavad,“ ütles uudisteportaali DELFI Leedu loovjuht Saulius Žvirgždas.
Tegelaste kõne on täis sõnamänge ja leedu keelele omaseid väljendeid. Igas videos on sobitatud desinformatsiooni puudutavad võtmesõnad vastavale tegelasele. Näiteks lause „Kontrollimata allikast pärit teave teeb karuteene“ kuulub karule, lause „Keegi kraaksus palju kontrollimata fakte“ kuulub varesele ja lause „Väärinfot on raske, kuid mitte võimatu haista“ kuulub koerale.
I. Ivanauskaitė sõnul aitavad sisu lihtne esitusviis ja äratuntavad käitumismustrid igal vaatajal ennast sisuga samastada ning enda kogemuste kaudu sellest paremini aru saada. „Videoklippide tavapäratu vorming, huumori kasutamine, tegelastele sobivad laused ja lihtsustatud keel tekitavad publikus suuremat tähelepanu, jäävad kauemaks meelde ning õpetavad meediat vastutustundlikumalt kasutama,“ ütles S. Žvirgždas.
Need lühikesed kaasahaaravad videod on mõeldud üldsusele ning neid võib kasutada meediapädevuse koolitustel, rühmaaruteludes ja mujal.
