Sotsiaalministeerium: lähisuhtevägivalla toimepanijal ei tohiks olla võimalust oma nime muuta

Sotsiaalministeerium palus siseministeeriumil kaaluda isikunimeseaduse muutmist nõnda, et lähisuhtevägivalla tõttu karistatud inimesel poleks võimalik oma nime muuta.Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei tohiks lähisuhtevägivallaakti toime pannud isikul olla võimalust oma nime muuta, kuna selline praktika võib nende hinnangul ohustada ohrvrite turvalisust, raskendada korduvkuritegude ennetamist ning ei arvesta lähisuhtevägivalla eripärasid.„Lähisuhtevägivald ei ole valdavalt ühekordne tegu, vaid korduv ja mustriline käitumine. Vägivallatsejatel esineb suurem tõenäosus sooritada vägivallategusid korduvalt ning sageli on neil elu jooksul rohkem kui üks ohver,“ kirjutavad autorid vastuses isikunimeseaduse eelnõule.Lisaks näitavad nende sõnul uuringud, et varasem vägivaldne käitumine on üks tugevamaid tulevase vägivalla riskitegureid, sõltumata sellest, kas kuritegu on formaalselt aegunud.„Nime muutmine pärast kuriteo aegumist võib praktikas võimaldada vägivallatsejal varjata oma varasemat käitumist uute lähisuhete, tööandjate või kogukonna eest,“ arutlevad kirja autorid. Nad märgivad, et see võib suurendada ohtu uutele ohvritele ning raskendada nii ohvrite enesekaitset kui ka õiguskaitseasutuste ennetavat tegevust.Ühtlasi tuuakse vastuskirjas välja, et oluline on arvestada ohvrite vaatenurka. „Paljude lähisuhtevägivalla ohvrite jaoks on turvatunde taastamine pikk ja keeruline protsess. Vägivallatseja identiteedi muutmine võib ohvreid taastraumatiseerida, tekitada hirmu ja ebakindlust ning vähendada valmisolekut abi otsida või vägivallast teatada,“ kirjeldavad autorid. „Kuriteo aegumine ei tähenda ohvrite jaoks kogetu lõppemist ega psühholoogiliste mõjude kadumist.“Kirjas nenditakse, et teiste õiguste kaitseks ning teatud eesmärkie täitmiseks on õigussüsteemis lubatud piirangud kui need on proportsionaalsed. Nõnda soovitakse vältida olukordi, kus süüdimõistetud isik saaks nime muutmise kaudu varjata oma isikut ja varasemat kuritegelikku käitumist. „Samuti aitab piirang säilitada karistuse ühiskondlikku tähendust ja tagada õigussüsteemi usaldusväärsuse, sest isikul ei ole võimalik nime vahetamise kaudu jätta muljet, et karistuse kehtivus on lõppenud või tema kuriteod unustatud,“ märgitakse kirjas. „Nime muutmise keeld vähendab seega reaalselt riski, et toimepanijad saaksid oma identiteeti varjata ja uute kannatanute usaldust kuritarvitada. Piirang on ka vajalik, kuna eesmärki – avaliku korra ja teiste isikute õiguste kaitset – ei ole võimalik saavutada mõne leebema meetmega sama tõhusalt,“ sõnasid autorid.