Seireraport | Tehisaru- ja OSINT-tööriistade kasutamine ajakirjanike seas

Andmete kogumise periood: 18.–20. mai 2026

Kokkuvõte

Küsitluses uuriti tehisaru- ja OSINT-tööriistade praegust kasutamist ajakirjandustöös ning kaardistati osalenud ajakirjanike koolitusvajadused. Vastustest ilmneb, et tehisarutööriistad on muutunud igapäevase toimetusetöö osaks, eelkõige dokumentide analüüsimisel, transkribeerimisel, tõlkimisel, keeletoimetamisel, taustauuringute tegemisel ja andmeanalüüsis. OSINT-tööriistu kasutatakse peamiselt allikate kontrollimiseks, piltide pöördotsinguks, sanktsioonide kontrollimiseks, geolokatsiooniks ning isikute ja organisatsioonide uurimiseks.

Osalejad hindasid end üldiselt pädevaks väikese hulga oma tööks vajalike tööriistade kasutamisel, kuid väljendasid huvi arendada keerukamaid OSINT-oskusi. Kõige sagedamini nimetatud edasised koolitusvajadused puudutavad geolokatsiooni, metaandmete analüüsi, sotsiaalmeediaandmete kogumist, piiriüleseid uurimisi ja infooperatsioonide jälgimist.

Peamised järeldused

1. Tehisarutööriistad on laialdaselt lõimitud igapäevasesse ajakirjandustöösse

Vastajad nimetasid mitmesuguseid tehisarul põhinevaid tööriistu, sealhulgas:

• ChatGPT
• Claude
• Gemini
• NotebookLM
• Pinpoint
• Otter.ai
• DeepL
• Google Translate
• FACTory, mida kasutatakse desinformatsiooniga seotud TikToki sisu jälgimiseks

Kõige levinumad kasutusviisid on:

• dokumentide analüüsimine;
• mahukate andmestike ja dokumendikogumite kokkuvõtmine;
• taustauuringute tegemine;
• keeletoimetamine ja grammatika kontrollimine;
• tõlkimine;
• intervjuude transkribeerimine;
• info korrastamine;
• andmeanalüüsi toetamine.

Üks vastaja tõi esile Claude’i kasutamise koos Pythoniga, et kiirendada andmeanalüüsi ülesandeid. Teine rõhutas NotebookLM-i väärtust mahukate dokumendikogumite ja lekkinud materjalidega töötamisel.

OSINT-tööriistu kasutatakse peamiselt kontrollimiseks ja uurimiseks

Kõige sagedamini mainitud OSINT-tööriistad ja -meetodid olid:

• piltide pöördotsing;
• Google Earth ja Google Maps;
• PimEyes;
• OpenSanctions;
• Aleph;
• FotoForensics;
• Meta Content Library;
• Whois-teenused;
• veebiarhiivid, näiteks Wayback Machine;
• Telegrami seiretööriistad;
• TGStat;
• avalikud registrid ja riiklikud andmebaasid.

Levinumad kasutusviisid on:

• piltide ja videote algallikate tuvastamine;
• visuaalse sisu kontrollimine;
• geolokatsioon;
• isikute ja organisatsioonide uurimine;
• sanktsioonide kontroll;
• võrgustike ja seoste kaardistamine;
• desinformatsiooni leviku jälgimine eri platvormidel.

Piltide pöördotsing osutus vastajate seas kõige järjepidevamalt kasutatavaks OSINT-meetodiks.

3. Tehisaru kasutatakse eelkõige tootlikkuse ja tõhususe suurendamiseks

Vastustes kirjeldati tehisaru kui:

• aega säästvat tööriista;
• abivahendit suurte infokoguste töötlemisel;
• võimalust automatiseerida korduvaid ülesandeid, näiteks transkribeerimist ja tõlkimist;
• vahendit tundmatute mõistete kiireks mõistmiseks.

Oluline on, et vastajad käsitlesid tehisaru abilise, mitte ajakirjandusliku otsustusvõime asendajana. Mitmed osalejad märkisid eraldi, et kasutavad tööriistu ainult üles laaditud dokumentide analüüsimiseks või kontekstuaalse info saamiseks.

Tuvastatud koolitusvajadused

Tulevaste arendustegevuste puhul kerkis esile mitu ühist teemat.

Kõrge prioriteediga teemad

Geolokatsioon ja edasijõudnute OSINT

Osalejad tundsid huvi järgmiste teemade vastu:

• geolokatsioonitehnikad;
• asukohtade põhjalikum kontrollimine;
• paikade tuvastamine visuaalsete vihjete alusel;
• platvormideülesed kontrolliprotsessid.

Piiriülesed uurimised

Vastajad sooviksid rohkem koolitust järgmistes valdkondades:

• isikute ja ettevõtete rahvusvaheline uurimine;
• omandistruktuuride mõistmine eri jurisdiktsioonides;
• väljaspool Euroopa Liitu tehtavate uurimiste andmebaasid;
• juriidiliste isikute vaheliste seoste kaardistamine.

Metaandmete analüüs

Mitmed vastajad nimetasid metaandmeid valdkonnana, kus nad vajaksid täiendavaid teadmisi ja praktilisi oskusi.

Sotsiaalmeedia uurimine

Huvi tunti järgmiste teemade vastu:

• sotsiaalmeediaandmete kogumine;
• platvormide seire;
• andmete automatiseeritud kogumise ehk skreipimise meetodid;
• koordineeritud kampaaniate ja infooperatsioonide jälgimine.

Infooperatsioonide analüüs

Osalejad tõid esile vajaduse paremini mõista:

• ajajoonte rekonstrueerimist;
• info liikumist eri platvormide vahel;
• koordineeritud mõjutustegevuse tuvastamist.

Tähelepanekud

Erinev kogemustase

Vastustest ilmneb, et osalejate kogemustase on erinev:

• kogenud uurivatel ajakirjanikel on enamasti välja kujunenud tööprotsessid ning nad eelistavad süvendada oskusi väiksema hulga tööriistade kasutamisel;
• karjääri alguses olevad ajakirjanikud soovivad saada laiema ülevaate tehisaru- ja OSINT-tööriistadest ning oleksid huvitatud sissejuhatavatest koolitustest.

See viitab sellele, et tulevastes koolitusprogrammides võiks kaaluda eraldi algtaseme ja edasijõudnute õpperadu.

Praktiliste rakenduste eelistamine

Osalejad keskendusid järjepidevalt tööriistadele, mis aitavad lahendada konkreetseid ajakirjanduslikke ülesandeid, mitte eksperimentaalsetele tehnoloogiatele. Seetõttu tekitavad tõenäoliselt kõige suuremat huvi koolitused, mis sisaldavad tegelikke juhtumeid, uurimisi ja toimetusetöö stsenaariume.