Auditoorium

Vastuvõtjate kogum mudelis, mis koosneb allikast, kanalist, sõnumist, vastuvõtjast ja mõjust (McQuail 2000). Sotsiaalne kooslus, kuhu vastuvõtja kuulub, tõlgendav kogukond (Fish, 1980)

Desinformatsioon

ing k disinformation – teadlikult ebatõene või eksitav info, mis teenib selle looja või levitaja eesmärke.

Digitaalne vaenulikkus

“Digitaalne vaenulikkus on saanud peamiseks raamistavaks faktoriks, mis langetab ühiskondliku avaliku debati kvaliteeti ja indiviidi tasandil on üks peamisi põhjusi, miks inimesed aruteludest eemale tõmbuvad, eemalduvad ja isoleeruvad, mille tagajärjel kannatab inimeste vaimne ja füüsiline tervis” (Cover 2022: 79)

Filtrimull

platvormi-keskne, personaliseeritud soovitusalgoritmide kaudu saab inimesele kättesaadavaks vaid info, mis tugineb juba eelneval (huvid, hoiakud, tõekspidamised) (Pariser, 2011; Kitchens et al, 2020). 

Formaat

(Tehniline) vorm, mis toetab žanris oleva sõnumi/info edasiandmist. Nt uudistesaade, “Minu…” raamatusari, reality show formaadid, tabloid-paberleht. Tavaliselt vastab pealkiri vastab formaadi-küsimusele, sisu vastab žanri küsimusele

Infokorratus

(Wardle & Derakhshan, 2017) on lai katustermin, mille alla mahub nii kuriinfo (malinformation), desinfo (disinformation) kui ka väärinfo (misinformation)

Kajakamber

ehk kõlakoda: inimese-kesksed, sotsiaalsed võrgustikud hoiavad omaette, ühtmoodi arvavad inimesed koonduvad ning põrgatavad omavahel samu ideid ja uskumisi, sageli liikudes järjest ekstreemsemate ning jäigemate seisukohtade poole (Brady et al., 2017; Del Vicario et al., 2016)

Kogukond

“Reeglina peetakse kogukonnaks mingis piirkonnas elavat või teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühma. Kogukondadel on laias valikus ressursse, mida saab kasutada /…/ probleemide ennetamiseks ja elukeskkonna arendamiseks. Lisaks on kogukonnateenused inimesele lähedal, mis võimaldab kujundada just sellele piirkonnale omaseid lähenemisviise.” (Vaimse tervise juhendmaterjalist, 2020)

Konspiratsiooniteooria

Konspiratsiooniteooriad püüavad tähelepanuväärseid sotsiaalsed ja poliitilisi sündmusi põhjendada ja selgitada võimsate tegutsejate salaplaanide tulemina  (Aaronovitch, 2010; Byford, 2011; Coady, 2006; Dentith & Orr, 2017; Keeley, 1999). Sageli on selleks tegutsejaks valitsus, kuid pahatahtliku niiditõmbajana võib kujutada ükskõik, millist mõjuvõimsana tajutud gruppi

Kuriinfo

ing k malinformation – tõene info, mida kasutatakse strateegilisel hetkel organisatsiooni, riigi või inimese vastu kahju tekitamise eesmärgil.

Meediageneratsioonid

(vt nt Bolin & Westlund, 2009): iga põlvkond võtab omaks ja peab õigeks/normalseks oma meediarepertuaare. See meedia, millega me oma “kujundavad aastad” veetsime, jääb meile armsaks terveks eluks, sealsed normid kehtima pikaks ajaks.

Meedialoogika

Tüüpilised võtted, žanrid, rõhuasetused, jne, mis on tuttavad eelkõige meediatekstide infoedastuslikest võtetest (Altheide 2013: 225). Reeglid selle spetsiifilise meediumi ja žanri loomiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks (Klinger & Svensson 2018).

Merilõvitamine

interaktsioonile suunatud internetitrollimise viis ja musta kommunikatsiooni tehnika, mille käigus inimene küsib lõputult näiliselt siiraid küsimusi, püüdes vastajat/vastajaid ära väsitada ja tugevatele negatiivsetele reaktsioonidele provotseerida, justnagu DoS rünnak, aga inimestele. Vt Wikipediast „sealioning“.

Moraalipaanika

Puhutakse üles mingi kujuteldav probleem, esitledes sensatsiooniliselt selle põhjuseid, tagajärgi, ohvreid ja pahalasi. Näiteks kujutatakse kahjutut tegevust (muusika kuulamine) millegi kohutavani (koolitulistamine) viivana. Tehnoloogiapaanika on moraalipaanika alaliik, mille keskmes on uued tehnoloogiad. Seejuures on iga uus tehnoloogiapaanika eelmisega pea äravahetamiseni sarnane. Viimase paarisaja aasta jooksul on meedia väitnud, et romaanid, telefon, kino, raadio, rock’n’roll muusika, koomiksid, televisioon, VHS-kassetid, Walkmani muusikapleierid, arvutid, internet, suhtlusportaalid, arvutimängud, nutitelefonid ja viimases järjekorras TikTok ajavad lapsed (ja vahest ka naised) hukatusse, innustavad neid halvasti käituma, toovad kaasa liigse individualismi, ohtliku seksuaal- ja tervisekäitumise ning hävitavad traditsioonilise tuumpere, selle väärtused ja järgmiseks mõistagi kogu ühiskonna.” (Tiidenberg ja van der Nagel 2021)

Pornograafia

EKSS: vaataja või lugeja seksuaalset erutust taotlevat seksuaalvahekorra ja sellega seonduva kujutamist sõnas ja pildis; niisuguse eesmärgi ja sisuga film, foto, raamat vm. Popovic (2011): ilmse seksuaalse sisuga materjal, mille eesmärk on selle tarbijat seksuaalselt erutada ning pakkuda talle seksuaalset rahuldust ja naudingut. Peter & Valkenburg (2011): professionaalselt või kasutajate poolt toodetud (audio)visuaalne materjal (internetis), mille tavaline eesmärk on tarbijat erutada ja mis kujutab seksuaaltegevusi ning (erutunud) suguelundeid ilmsel viisil, tavaliselt lähivõtetena oraalsest, anaalsest või vaginaalsest suguühtest

Pornograafilise meediasisu tarbimisega seonduvad pädevused

ing k. porn literacy: oskused, teadmised, hoiakud ja väärtused, mis seonduvad seksuaalse sisu kriitiline hindamise, tähendusloome ja pornograafilise meediasisuga toime tulemisega. Eesmärkide seas peaks olema (Dawson, Nic Gabhainn & MacNeela, 2020): häbitunde vähendamine, kriitilise mõtlemise ja infokasutuse arendamine, seksuaalses kontekstis nõusoleku ja kommunikatsiooni olulisuse mõistmine, kehakuvandite ja meediakuvandite konstrueerimise mõistmine, fiktsiooni ja reaalsuse võrdlemise oskus, seksuaalse rahulduse ja erutuse mõtestamine, füüsiline turvatunne ja turvalisus.

Praktikakogukond

Tekib siis, „kui rühm inimesi jagab muret või kirge mõne tegevusala vastu ja nad õpivad vastastikku suheldes seda paremini harrastama“ (Wenger jt 2002). Praktikakogukonnad on mitteformaalsed ja vabatahtlikud (see eristab neid „meeskonnast“) ning erinevaid vorme on palju (Rohtsalu & Kass, 2023). Praktikakogukondi ühendab seotus kindla tegevusalaga ja sotsiaalse kapitali loomine. Praktikakogukondade tegevuse tulem on toimiv teadmiste liikumine organisatsioonis või kogukonnas (Wenger jt 2002).

Resilientsus

Vastupidavus, vastupanuvõime, säilenõtkus, kerksus, (resilience): inimese, organisatsiooni või ka ühiskonna kui suure terviku vastupanuvõimet, võimet kohanduda pidevalt muutuvate, ekraanide poolt vahendatud ja kohati väga stressirohkete olukordadega, tundmaks end võimestatu ja võimekana (Manning, 2021; Reynolds & Parker, 2018; Przybylski et al. 2014). See tähendab nii proaktiivset ja ennetavat tegutsemist, aga ka traumade ja kahjudega toime tulemist (Lloyd, 2015).

Sisekommunikatsioon

Sisekommunikatsiooni võrdsustatakse tihti töötajate kommunikatsiooniga (employee communication), mis käsitleb juhtide püüdu edastada töötajatele või teistele organisatsiooni spetsiifilistele gruppidele informatsiooni (Papa jt, 2008; Mishra, Boynton & Mishra, 2014). Sisekommunikatsioonil on neli olulisemat eesmärki  (Welch ja Jackson, 2007): tagada positiivsed organisatsioonisisesed suhted, millele on iseloomulik töötajate pühendumus; edendada töötajate seas ühtekuuluvustunnet  näiteks infokirja või ajakirja kaudu); arendada töötajate teadlikkust keskkonnamuutuste suhtes  sh nt seadustest või majanduslikust olukorrast tingitud muutustest;  arendada töötajate arusaamist organisatsiooni vajadusest välja töötada eesmärgid, mis oleksid kooskõlas keskkonnamuutustega  põhjendada, miks on mingisugused muudatused vajalikud ning kust on need alguse saanud.

Tehisintellekt

ingl artificial intelligence, AI ehk suured keelemudelid (LLM). Need on generatiivsed süsteemid, mis suudavad luua teksti, pilte või muud meediat nii hästi, et tulemust võib olla inimese loodud sisust raske eristada. Tekstirobotiga alustab vestlust kasutaja, kes esitab lähteteksti ehk viibana (ingl prompt) oma küsimuse või soovi. Et saada parem tulemus, on kasulik koos küsimuse või sooviga anda lisateavet ja -konteksti. Tekstirobot annab seejärel tekstiväljundi, mille põhjal saab jätkata dialoogi ja esitada täpsustavaid küsimusi. Kuigi tekstiroboti antud väljund tundub esmapilgul sisukas ja loogiline, võib see siiski sisaldada vigu. Tekstirobot võib tsiteerida väljamõeldud allikaid, teha loogika-, vormindus-, arvutus- ja grammatikavigu, anda eelarvamuslikke vastuseid, milles ei pruugita arvestada kultuurierinevusi ega sotsiaalseid norme. (TÜ juhised)

Tühistamiskampaaniad

Reeglina veebis alguse saavad või võimenduvad (pool)avalikud platvormiülesed inimeste ja/või organisatsioonide ning nende problemaatilisena tajutavate tegude ning väljaütlemiste erivormilised hukkamõistutseremooniad ja/või vastutusele võtmise püüded, mille puhul sanktsioneerijaks on sotsiaalmeedias tegutsevad massiauditooriumid.

Väärinfo

Ing k misinformation – vale, valesti mõistetud, ebatäpne ehk tahtmatult eksitav info.

Žanr

Tekstiliik ehk viis, kuidas sõnum/info on tekstis korrastatud, et seda oleks lihtsam vastu võtta. Nt uudis, anekdoot, novell, nordic noir. Žanr vajab formaati, et vormuda mistahes ajakirjanduslikuks looks.