Faktikontrolli ja desinformatsiooni regulatsioon Balti riikides

TARTU ÜLIKOOLI KOORDINEERITAVA EL-I RAHASTATUD PROJEKTI (ID 118471) TULEM 3.4

Jānis Buholcs | Vidzeme Rakenduskõrgkool
Anastasija Tetarenko-Supe | Vidzeme Rakenduskõrgkool
Sten Torpan | Tartu Ülikool
Andres Kõnno | Tallinna Ülikool
Vanessa Vorteil | Tallinna Ülikool
Auksė Balčytienė | Vytautas Magnuse Ülikool
Rimgailė Kasparaitė | Vytautas Magnuse Ülikool

Raport, mille kokkuvõte on siia tõlgitud, annab ülevaate sellest, kuidas on Lätis, Eestis ja Leedus reguleeritud faktikontrolli ja teisi desinformatsiooni vastu võitlemise viise.

Balti riikidel on palju ajaloolisi ja poliitilisi sarnasusi: iseseisvumine pärast esimest maailmasõda, II maailmasõjale järgnenud nõukogude okupatsioon ja iseseisvuse taastamine 1990. aastate alguses. Samuti EL-i ja NATO liikmelisus alates 2004. aastast. Lisaks on kõigil kolmel riigil piir Venemaaga ja Venemaa püüab pidevalt mõjutada nende siseasju, mh ka desinformatsiooni kaudu. Tulenevalt sarnasest ajaloolisest kogemusest on Balti riigid rohkelt panustanud infokorratusega seotud nähtuste uurimisse. Samas tuleb tunnistada, et nende riikide infokeskkonnad on arenenud erinevalt. See puudutab nii seadusi kui ka muid infokeskkonda käsitlevaid regulatsioone. Et Balti riigid on EL-i liikmed, mõjutab EL-i regulatiivne kontekst ka nende seadusi ja poliitikaid, aidates kaasa regulatsiooni ühtlustamisele. Siiski, nagu see raport näitab, on nii poliitikakujundajad kui ka teised huvipooled infokeskkonna reguleerimisele lähenenud erinevalt. 

Balti riikides ei ole seadusi, valitsuse määrusi ega muid õiguslikult siduvaid dokumente, mis käsitleksid spetsiaalselt faktikontrolli, kuid enamasti toimub faktikontroll ajakirjanduse ja massimeedia regulatiivses kontekstis. Faktikontroll on seotud ka muude algatuste ja tegevustega, mis piiravad väärinfot, mida õigusaktid ja poliitikad Balti riikides tunnustavad probleemina. Väärinfo praktikate uurimine Balti riikides annab täiendavat teavet õigusliku ja poliitilise konteksti kohta, milles faktikontrollijad tegutsevad.

Aruandes käsitleme regulatsioone erinevatel tasanditel. Esiteks käsitleme õigusregulatsiooni ja uurime asjakohaseid seadusi, valitsuse määrusi, poliitikadokumente ja muid ametlikke dokumente. Teiseks vaatame üle 2022. aasta tugevdatud väärinfo vastase tegevusjuhendi rakendamise Balti riikides. Kolmandaks kirjeldame dokumente ja tegevusi, mis on seotud väärinfo vastu võitlemise, infokeskkonna tugevdamise ja meediapädevuse edendamisega väljaspool õiguslikku raamistikku. Viimane osa kirjeldab ajakirjanduse ja faktikontrolli eneseregulatsiooni, sealhulgas ajakirjanike ja faktikontrollijate eetikanorme ja professionaalseid standardeid.