INTERVJUU | Kaitseressursside ameti peadirektor: noorte ja reservväelaste tervis on riigikaitse suur murekoht

Kaitseressursside ameti (KRA) peadirektor Anu Rannaveski rääkis ameti tegemistest ja väljakutsetest. Eraldi teemana tõi ta välja noorte füüsilise vormi. Ainult üks kolmandik noortest teeb ära üldfüüsilised katsed ajateenistusse tulles. Intervjuu ilmus värskes ajakirjas „Sõdur“.Kuidas sõnastate KRA funktsiooni ja mis on ameti põhieesmärk?KRA seisab selle eest, et Eesti riigikaitse selgroog – meie inimesed – on pühendunud, kaitsetahtlikud ja oma rollile sobivaimad. Meie ülesanne on leida igale inimesele, kes soovib anda oma panuse riigikaitsesse, sobiv ametikoht, lähtudes isiku võimetest. Kaitsevägi on meie suurim partner ning meie töö tulemused peegelduvad otseselt riigi kaitsevõimes. Seetõttu hoolitseme selle eest, et kaitseväes oleksid alati olemas pädevad ja motiveeritud inimesed nii rahuajal kui ka kriisiolukorras. Meie eesmärk on luua riigikaitsele tugev inimlik vundament – inimesed, kes tunnevad oma rolli olulisust, on professionaalsed ja tõeliselt pühendunud Eesti julgeoleku tagamisele.Ajateenijate arv on järgmisel aastal märkimisväärselt väiksemKaitseväe juhataja on välja öelnud, et aasta 2026 on põhimõtteliselt ajateenijatele vaheaasta. Mida see eeskätt KRA-le kaasa toob?Meile toob see kaasa selle, et ajateenijate arv on järgmisel aastal märkimisväärselt väiksem. Kui muidu võeti teenistusse kuni 4000 ajateenijat, siis nüüd ainult 1200. Teenistusse kutsutakse edaspidi kaks korda aastas ainult jaanuaris ja juulis. Siiamaani on olnud kolm kutset: jaanuaris, juulis ja oktoobris. Nüüd jääb alles vaid kaks kutset ja ajateenistusse võetakse märksa vähem noori. Jaanuarikutse on iseenesest enam-vähem samas suurusjärgus, mis see siiani on olnud. Aga juulikuus on juba palju vähem inimesi, ligi 700. Juulikuu on tegelikult nii meile kui ka meie noortele hästi populaarne kutse, kui kõik tahavad vabatahtlikult teenima tulla. Nüüd oleme sellises olukorras, kus kõik soovijad ei mahu ära. Eeskätt võtame vastu need, kes tahavad oma tulevast karjääri kaitseväega siduda ja edaspidi tegevteenistusse astuda. Pean tõdema, et osad jäävad kindlasti ka ukse taha ja neil tuleb vahepealsel ajal pigem õpingutele või edasisele tööelule pühenduda.Kui me vaatame juulikuus teenistusse asuvate vabatahtlike arvu, siis oli see eelmisel aastal üle 80%. Vabatahtlikeks peame neid, kes teevad ise esimese sammu, külastavad kaitseväeteenistuse veebi ja otsivad endale terviseseisundi hindamiseks sobiva aja ja millal nad tahaksid ka ajateenistusse tulla. Need on isikud, kes on teadlikult kaitseväeteenistuse oma eluplaanidesse kavandanud ja nendele ei hakka me eraldi kutseid saatma.Kordan, et juulikutse on hästi populaarne, aga jaanuarikutse seevastu suhteliselt ebapopulaarne. Sellel on ka oma põhjused, kuna jaanuarikutse segab natukene haridusteed. Juulikuus on parem teenistusse tulla, sest siis lõpetatakse gümnaasium, käiakse kaitseväes ära ja saab ülikooli minna. Jaanuarikutse aga lõhub seda head dünaamikat.Kas ma saan õigesti aru, et vabatahtlike arv on aasta-aastalt kasvanud?See on tõesti aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud. Näiteks eelmisel aastal asus vabatahtlikult teenistusse 66%, 2023. a aga 61%. Viimased aastad on näidanud, et vabatahtlikult teenistusse astujate arv suureneb keskmiselt 5% aastas. Aga siin tuleb arvestada seda, et noored planeerivad oma karjääri tänapäeval väga palju ise. See ei tähenda, et kõik need 66% oleks sellised, kes tuleksid ajateenistusse ka siis, kui ajateenistus oleks vabatahtlik. Sealhulgas on ka need, kes tulevad sellepärast, et ajateenistus on kohustuslik ja nad lihtsalt planeerivad ise oma karjääri varakult ära. Ajateenijate vanus läheb järjest nooremaks.Nüüd, kui vaatame neid, kes ajateenistusse tulevad, siis nende vanus läheb ka järjest nooremaks. Oleme jõudnud juba vanuseni 19,4. Noored tahavad võimalikult varakult ajateenistuses ära käia, et siis on see kohustus tehtud ja saab oma tavaeluga edasi minna. Tegelikult toetame sellist otsust, sest pärast tuleb elu vahele. Hiljem võib juhtuda, et tervis läheb halvemaks, sünnivad lapsed, avanevad head töövõimalused ja järjest raskem on leida aega ajateenistuse jaoks nii, et see ei segaks elu.Kas tänapäeval tuleb ette ka olukordi, kus inimene on vastu tahtmist ajateenistuses?Jah, eks ikka on ajateenistuses erinevaid ja vähese motivatsiooniga inimesi, aga ega keegi ei jää sellise suhtumise pärast ajateenistusest kõrvale. Loomulikult on ka kõrvalehoidjaid (u 10%), kellega peame rohkem tööd tegema, aga need ongi alamotiveeritud isikud. Samas me püüame võimalikult palju tegeleda noorte harimise ja informeerimisega, et nad mõistaksid ajateenistusest saadavate teadmiste, kogemuste ja oskuste väärtust hilisemas elus ning vähendada seeläbi huvi kõrvale hiilimiseks.Tuli juttu tervisest. Saan aru, et KRA teeb päris põhjalikke küsitlusi ja uurimisi ajateenijate kohta. Milline on meie ajateenijate tervislik seis?Väga kiita ei ole. Umbes pooled kutsealustest läbivad kohe terviseseisundi hindamise ja vastavad kehtestatud terviseseisundi nõuetele, et kaitseväes hakkama saada ja endale mitte liiga teha. Ülejäänud ehk üks neljandik on need, kes automaatselt ei sobi, ja viimase neljandiku puhul kaalume, kas anda neile ajapikendust (ka mingiks tervisehäire raviks) või jõuame järeldusele, kummale poole nad lõpuks jäävad – kas vastavad nõuetele või ei vasta. Me oleme neid nõudeid pea iga aasta uuendanud meditsiini arenemise tõttu. Mingil ajal sobivate protsent kasvab, aga siis jälle kahaneb. Praegused tervisenõuded on eeskätt seotud sellega, et nad oleksid funktsioonipõhised. Kui sa tuled oma tavaeluga normaalselt toime, siis sa saad ka ajateenistuses hakkama.Nendest, kes tervisenõuetele ei vasta, on pooled psüühika- või käitumishäiretega.Nendest, kes tervisenõuetele ei vasta, on pooled psüühika- või käitumishäiretega. Need on kohanemis- ja ärevushäired, depressioon jne. Aga loomulikult võetakse ajateenistusse ka neid, kellel on kergemad häired, mis alluvad hästi ravile. Kaitseväes on sellistele inimestele toeks nii sotsiaaltöötajad kui psühholoogid. Kõige suurem murekoht on siiski noorte meeste ja ka reservväelaste tervis. Ainult üks kolmandik noortest teeb ära üldfüüsilised katsed ajateenistusse tulles. See on suur probleem kogu kaitseväes ja ilmselt ka ühiskonnas.Mõni aasta tagasi kõlas kaitseväes peaaegu et sõimusõnadena väljend „personaliteenuste konsolideerimine KRA alluvusse“. Kas sellega tekkinud pinged on nüüdseks maandatud ja kas siin on veel arenemisruumi?Ma arvan, et nüüd ei ole see enam sõimusõna. Lihtsalt peab aru saama, et see oli tohutu suur muudatus. Niivõrd suuremahulised muutused on alati rasked. Kõik ei pruugigi muutustega kaasa tulla. Selles mõttes oli ka klassikaline muutuste kõver, et kõigepealt eitame ja siis hakkame tasapisi üles ehitama. Aga ma arvan, et siin on võtmesõnaks partnerlus. Et me teeme seda valitsemisalas ühtse meeskonnana, koos kaitseväe ja teiste asutustega, kellele samamoodi personaliteenust osutame. Ülematest kaitseväelased teevad endiselt ülema tööd ja neile on jäänud personaliga seotud oluliste otsuste tegemine. Meie oleme ennekõike toetav funktsioon. KRA ülesanne on tagada, et kõik personaliga seotud teenused toimiksid parimal võimalikul viisil ning kaitsevägi saaks keskenduda oma põhiülesandele. Arenemisruumi on loomulikult alati, mistõttu vaatame regulaarselt oma süsteemid ja tegevused üle, et olla tõhusam ja parem partner valitsemisalale.Viissada tegevväelase ametikohta on täitmata.Räägime nüüd tegevväelaste ja tsiviilteenistujate värbamisest. On öeldud, et kaitseväes on ligi 500 ametikohta täitmata. Kuidas meil praegu sellega olukord on?Viissada tegevväelase ametikohta on tõesti täitmata, arvestades meie kümneaastast riigikaitse arengukava ja milliseid väevõimeid me siis teeme. Nendest üks osa on ka personal, mis on kindlasti väga tähtis, meie jaoks isegi kõige tähtsam osa. Selle aasta lõpus on olukord tegevväelastega niisugune, et meil on umbes 70 tegevväelast vähem, kui aasta lõpuks peaks olema. Aasta lõpp ei ole veel käes ja eks me teeme selleks veel palju tööd.Arv 500 tähendab seda, et on arvestatud ka edaspidiste aastatega, kui kõik väevõimed on kohal ja kui palju on siis meil inimesi vaja. Kaitseväes peab selleks ajaks olema 4400 tegevväelast. Aga tõsi on see, et ka tsiviiltöötajate puhul saab kaitsevägi toetusfunktsiooni juurde. Tsiviiltöötajaid on alati lihtsam värvata. Tegevväelased on kinnisema karjäärisüsteemiga ja ei saa võtta lihtsalt tänavalt haritud inimesi, kellel pole sõjaväelist haridust.Kas ma saan õigesti aru, et lootust on, et need 500 kohta täidetakse kümne aastaga?Jah, lootust on, et saavutame selle eesmärgi. Ühelt poolt on meie suurim värbamisväli muidugi ajateenijad, kuna peame hoidma ajateenistusest tegevväkke värbamise protsenti üle seitsme. See on olnud nii nüüd juba kolmas aasta. Teiselt poolt peame hoidma voolavust kontrolli all. Mais oli märkimisväärne palgatõus ja uuest aastast lisandub ka staažitasu komponent, mis peaks kogenud tegevväelasi kaitseväes edasi hoidma.Mis takistab kõige rohkem värbamist?Ikka needsamad nõuded. Füüsis peab olema parem, tervis korras ja ei tohi olla mingi kriminaalse taustaga ja nii edasi. Neid piiranguid on tegelikult mitmeid. Oleme tööturul tihedas konkurentsis parimate inimeste nimel ning meie demograafiline olukord töötab kahjuks ajas meile ainult vastu. Selleks et hea tööandjana silma paista, peame pingutama mitmes aspektis, mitte ainult konkurentsivõimelise palga maksmisel ja põnevate arenguvõimaluste tagamisel, vaid ka organisatsiooni- ja juhtimiskultuuri arendamisel. Peame rohkem vaeva nägema, et mitte lihtsalt samaväärset kaitseväge saada, vaid kaitsevägi peab ka kasvama.Kui otsustav on palgatase?Kui me oleme teinud uuringuid, miks inimesed kaitseväest lahkuvad, siis on palk esikolmikus. Pigem on see olnud tähtsamal kohal allohvitseride puhul. Palk on kindlasti tähtis, aga teisalt tulevad esile ka rahulolematus organisatsioonikultuuriga ja muud raskused, sh pere ja tööelu ühildamine. On kaks suurt piirangut tegevteenistuses olles, mida tsiviiltöötajatel ei ole. Üks on roteerimine, kui sind saadetakse teenima kaitseväe vajadustest lähtudes Eesti eri piirkondadesse. Ja teine on see, et sa pead käima õppustel, mis on tavapäratu tsiviilmaailmas. Selline töö ja pereelu ühildamine on kindlasti keerulisem.Kaitsevägi on oma reservväge viimastel aastatel oluliselt suurendanud. Kas me saame sellest midagi positiivset esile tuua ja kas on probleeme, millest peaks kaitseväe reservide hoidmisel rääkima?Meil on asju, mis on hästi, ja asju, mis tuleb paremini teha. Hästi on see, et meie reservväelaste teadlikkus on kindlasti parem. Kaitseressursside amet on näinud palju vaeva selleks, et jõuda õigel ajal infoga reservväelasteni, kes peavad õppekogunemistele tulema. Kui aastaid tagasi oli üks viiendik inimestest, kes ei saanudki õppekogunemise kutseid kätte, siis nüüd oleme jõudnud sinnamaani, et ligikaudu 1% ei saa kutset kätte.Osalusprotsent võiks õppekogunemistel iseenesest alati kõrgem olla, praegu on see keskmiselt 65%. Ambitsioonikas eesmärk on kuni 90%, aga nii meie oleme uurinud kui ka kaitseväe akadeemia on uurinud seda, miks reservis olevad inimesed ei tule õppekogunemistele. Kolm enim levinud põhjust on tööülesannete täitmata jäämine, sissetuleku vähenemine ja pere logistika. Ministeerium on tööandjatega head tööd teinud. Meiegi mõtleme igasuguseid meetmeid välja, kuidas olukorda parandada.Kõige olulisem on see, et üksuste vahel oleks infovahetus, et nad oleksid kogu aeg omavahel seotud. KRAs loome jällegi eri keskkondi, kus üksused saaks omavahel suhelda. Kaitseväekohustuslaste registris on meil eesmärgistatud tegevus, mis puudutab just reservteenistust, et kuidas paremini kõike hallata ja mismoodi üksustele ja inimestele otsest kasu sealt saada.See register töötab edukalt. Me oleme neid võimalusi kogu aeg laiendanud ja registris on järjest rohkem riigikaitseks vajalikku infot olemas. Loomulikult on see ka mugavusteenus meie kaitseväekohustuslastele, kes saavad kõiki asju kaitseväeteenistuse veebi kaudu teha ja teavitada meid kõikvõimalikest asjadest, see ongi nende iseteenindusportaal.Kohustuslik riigikaitseõpetus on ülihea.Vaatasin, et teie koduleheküljel on riigikaitseõpetusele suurt tähelepanu osutatud. Kuidas selle praegune seis on ja mida selle edasisel arendamisel tuleks tähele panna?Riigikaitseõpetus on meie jaoks märgiliselt oluline teema, sest ajateenistusse tulles on keeruline hoiakuid hakata kujundama. Tegelikult need hoiakud kujunevad veelgi varem kui gümnaasiumis. Aga see, et riigikaitseõpetus on nüüd juba teist aastat kohustuslik, on meile ülihea. Saame oma vaatevälja väga palju noori juurde. Ma pean küll ütlema, et riigikaitseõpetus oli ülimalt populaarne ka siis, kui see oli vabatahtlik. Tollal läbis riigikaitseõpetuse aasta jooksul ligi 6000 noort. Nüüd on iga aasta see arv u 10 000. Aga jällegi kaitseväe akadeemia kompleksuuring, mida nad ajateenijate seas korraldavad alates 2016. aastast, näitab väga selgelt, et noorte riigikaitselised hoiakud on positiivsemad. Kvaliteetne riigikaitseõpetus on võtmetähtsusega. Sellega me ka tegeleme, et riigikaitseõpetajatele, kes töötavad koolis, kogu riigikaitselist maailma rohkem tutvustada. Teiselt poolt anda ka kogenud vanematele allohvitseridele ja ohvitseridele rohkem pedagoogikateadmisi juurde. Tallinna Ülikoolis on näiteks mikrokraad riigikaitseõpetajatele.Võib-olla teine proovikivi, mis seostub riigikaitse kohustuslikkusega, on see, et nüüd on klassides ka palju neid õpilasi, kes ei oleks riigikaitseõpetust endale vabaaineks valinud. Kuidas ka neile see aine huvitavaks teha?Kuidas KRA edasi areneb?Eeskätt järgime kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet ja arvestame tema ootustega personalile ning lähtume kaitseväe üldisest vajadusest. KRA on arenev organisatsioon ja pidevad muutused on meie jaoks normaalsus. Ühelt poolt peame hoolikalt jälgima väliseid muutusi, näiteks tööturul toimuvat ja tehnoloogia arenguid. Meie ülesanne on aidata kogu kaitsevaldkonnal nende muutustega kohaneda ja kaasas käia. Teisalt tegeleme pidevalt ka oma teenuste sisemise arendamisega, et need oleksid tänapäevased ja vastaksid ennekõike kliendi vajadustele. Meile on väga tähtis suunata arenguid andmepõhiselt ja pikaajalist mõju hinnates, nii saame välja töötada uusi nutikaid ja efektiivseid lahendusi. Sellel sügisel korraldatud personaliteenuste rahulolu-uuring näitas seda, et rahulolu oli suurem kui enne konsolideerimist. Usun, et oleme suutnud konsolideerimise järgsete aastate jooksul kuulata piisaval määral oma partnereid ning tagada neile teenused, mis vastavad päriselt nii organisatsiooni vajadustele kui ka laiemalt tööturu ootustele. Aga loomulikult töö jätkub!