Autor: Maria Murumaa-Mengel (maria.murumaa@ut.ee), Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor
See materjal käsitleb pornograafilise/erootilise meediasisu käsitlemist haridusasutustes või muudes kontekstides, kus noortega pikemalt juttu saab ajada. Tegemist on keerulise teemaga, millega seondub palju moraalseid ja juriidilisi piiranguid ning kaalutluskohti. Eestis on mitmeid piiranguid, mis takistavad pornograafia-teemalisi arutelusid, kuid mitmel pool maailmasollakse seisukohal, et kuna pornograafiline meediasisu on niivõrd laialt kättesaadav ja kasutatav, siis ei ole mõistlik seda teemat hariduses ignoreerida. Kuidas täpselt laste ja noortega sel teemal rääkida, sõltub konkreetsest kontekstist ja kokkulepetest, samuti õpetaja unikaalsest suhtest oma õpilastega. Baasreegliks on, et pornograafilisi materjale ei näidata, kuid nendest räägitakse. Vältima peaks pornotarbimise stigmatiseerimist ja vaid negatiivsele keskendumist, kuna sellega kaasnev häbitunne võib muuta võimatuks edasise diskussiooni.
Selles dokumendis on kolm osa:
1. Lugemissoovitused ja lisamaterjalid, millega õpetaja võiks eelnevalt tutvuda 2. Näiteid maailmast, kuidas pornograafilise meediasisu-teemalisi tunde ja koolitusi on läbi viidud 3. Töölehed, mille modifitseeritud versioone saavad õpetajad kasutada, teema sobib erinevatesse tundidesse – klassijuhataja tund, inimeseõpetus, psühholoogia, meediaõpetus, ühiskonnaõpetus, jne.
Sekspositiiv ehk seksuaalhariduse spetsialist Kristina Birk-Vellemaa materjalid: https://www.sekspositiiv.ee/, soovitame jälgida eelkõige tema regulaarselt postitatavat sotsiaalmeediasisu (Instagram, Facebook)
Iirimaal läi viidud uuringus kasutati grupiarutelusid, kus teismelistel paluti ise välja pakkuda teemad, mis peaksid kaasagses seksuaalhariduses pornograafilise meediasisu kohta sisalduma. Joonisel on näha ühe sellise arutelu tulemus. Samasugust ülesannet annab edukalt kasutada ka eestikeelses gümnaasiumitaseme hariduses.
Norra seksuaalhariduses on mõnel pool kasutatud joonistatud materjale, mis on väga eksplitsiitse sisuga, kuid siiski joonistatud (Gro Dahle “Sesam Sesam”):
Joonistatud raamatuid on teisigi, nt Brenot & Coryn “Story of Sex”:
pornotööstuses esinevad probleemid – tasu, ärakasutamine, väärikas kohtlemine jne.
kuidas naisi koheldakse (eriti heteroseksuaalses peavoolu-pornos)
erinevad tunded, mis võivad tekkida enne ja pärast porno vaatamist, selle ajal
millised teemad on tavaliselt pornosisust puudu – suguhaigused ja kaitstud seks, nõusolek
emotsionaalse intiimsuse puudumine
mõju kehakuvanditele ja ootustele seksi osas
vanusepiirangud ja nendest kinni pidamine
fantaasia ja reaalsuse erinevus, kaasnevad “žanrireeglid”
Õppematerjale Eesti õpetajale
Lisaks ülaltoodud materjalide kohandamisele, saab välja tuua mõned spetsiifiliselt Eesti jaoks loodud materjalid.
Vanemale eagrupile võib jätta lugemiseks Katrin Tiidenbergi ja Emily van der Nageli “Seks ja sotsiaalmeedia” raamatu, kus mh ja erootilise/pornograafilise meediasisu kohta käivaid teemasid.
Levila ja Tartu Ülikooli koostöös sündis 2021. aastal pildiseeria, mida saab kasutada noortega läbi viidavate arutelude alusmaterjalina, küsides iga aspekti kohta näiteks järgnevaid küsimusi (kõigepealt noored arutavad gruppides või paarides, siis kõik koos):
Mis te arvate – kas pildil välja toodu on endiselt nii või on möödunud aastatega midagi muutunud? Mis on muutunud? Kas muutused on teie meelest positiivsed või negatiivsed või hoopis neutraalsed?
Kas pornograafia on uue aja nähtus või alati eksisteerinud? Millistes vormides, millistel infokandjatel?
Tooge välja kaks argumenti, mis veenaksid selles, et porno on hea ja kaks argumenti, mis veenaksid selles, et porno on halb.