BECID alustas koolitussarja sissejuhatava AI ja OSINTi töötoaga
becid
07.04.2026
30. märtsil toimus BECIDi uue koolitussarja esimene kohtumine, mis tõi kokku BECIDi meeskonnaliikmed ja välised osalejad sissejuhatavaks tehisintellekti ja avalike allikate luure (OSINT) töötoaks.
Koolitust viis läbi Anna Danielyan, OSINT-analüütik, kes teeb praegu lepingulist koostööd Graphikaga Navigatori rollis ning on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriprogrammi „Disinformation and Societal Resilience“. Töötoa avas BECIDi projektijuht Gretel Juhansoo, kes kutsus osalejaid üles pakkuma välja tööriistu ja teemasid tulevasteks koolitusteks, et koolitussari vastaks võimalikult hästi kogukonna vajadustele ja huvidele.
Tunniajase koolituse jooksul tutvustas Anna OSINTi tööprotsesside põhialuseid ning näitas, kuidas avalikel allikatel põhinevaid meetodeid saab kasutada kahtlase veebisisu uurimiseks. Praktiliste näidete abil tutvustas ta pildist lähtuvat sisu päritolu tuvastamise protsessi, mis hõlmas pildi pöördotsingut, domeeni registreerimisandmete kontrollimist, veebilehe lähtekoodi analüüsi ja sisu võimendamise jälgimist. Ta näitas, kuidas nende sammude abil saab seostada sisu teadaolevate mõjutusoperatsioonidega.
Koolitusel käsitleti ka seda, kuidas uurimistulemusi selgelt ja praktiliselt kasutataval kujul esitada. Osalejatele tutvustati lühikesi aruandevorme, mis keskenduvad peamistele järeldustele, nende olulisusele, veebitegevust kinnitavatele tõenditele ja allikaviidetele. Selline lähenemine aitab muuta kogutud toorinfo kasutatavaks analüütiliseks teadmiseks.
Oluline osa koolitusest keskendus OSINT-töö eetilistele ja õiguslikele piiridele. Anna rõhutas, et tehisintellekti ja OSINT-vahendite vastutustundlik kasutamine eeldab privaatsus- ja platvormireeglite järgimist, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ja digiteenuste määruse nõuete täitmist. Samuti rõhutas ta, et ebaseaduslikku materjali ei tohi koguda, säilitada ega jagada. Näiteks terroristlikust propagandast või laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavast materjalist tuleb teatada asjaomastele ametiasutustele, mitte seda alla laadida ega edasi levitada.
Töötoas käsitleti ka teadlaste ja ajakirjanike operatsiooniturvet (OPSEC). Osalejad arutasid seadmete kaitsmist, veebilehitsejate valikut, pahavaratõrje kasutamist, VPN-teenuste ettevaatlikku kasutamist ning turvaliste uurimisidentiteetide loomist veebikeskkondade jälgimiseks.
Koolituse teises pooles tutvustas Anna täpsemaid otsingutehnikaid, sealhulgas Google dorkingut, ning andis ülevaate Venemaa ja Kremlimeelsetest mõjutusvõrgustikest. Ta kirjeldas erinevaid osalejate kategooriaid alates avalikult tegutsevast riigimeediast kuni varjatud võrgustike ja sõnumite võimendajateni ning tutvustas näiteid teadaolevatest operatsioonidest ja võrgustikest, nagu Storm-1516, CopyCop, Operation Overload ning Pravda/Portal Kombat.
Koolituse lõpetuseks pakuti osalejatele vabatahtlikku koduülesannet, mis keskendus Eesti ja Balti piirkonnaga seotud mõjutustegevusele. Anna kutsus osalejaid analüüsima 27. märtsil platvormil X toimunud narratiivide leviku järsku kasvu ning pakkus võimalust anda tehtud ülesannetele individuaalset tagasisidet.
BECID jätkab koolitussarja uute kohtumistega, mille teemade kujundamisel arvestatakse osalejate ettepanekutega. Nii saab programm püsida asjakohane, praktiline ja kasulik kõigile, kes tegelevad desinformatsiooni ja mõjutusoperatsioonide vastase vastupanuvõime tugevdamisega.