Lasteaialaste kaasamine

07.05.2024
Inger Klesment

Demokraatlikus ühiskonnas ning selle protsessides aktiivselt ja informeeritult kaasa löömise üheks eelduseks on kriitilise mõtlemise ja otsioskuste olemasolu. Kuigi lasteaialaste jaoks on Euroopa Parlamendi valimistel osalemine küll kauge tulevik, siis laiemat pilti nägema õpetada pole kunagi liiga vara.

Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel ja Balti Infohäirete Sekkekeskuse meediapädevuse spetsialist Inger Klesment leiavad, et just läbi meediakirjaoskuse ning digipädevuste õpetamise on võimalik ka juba koolieelses eas lastele selgitada, kuidas infomüras hakkama saada.

Lastele õpetatakse valeinfot, varjatud reklaami, sisuturundust ning internetipettuseid ära tundma 13. mail Tartus toimuval Eesti esimesel laste digiÄKKil. Tegu on Eesti esimese koolieelikutele suunatud internetiturvalisuse õppusega, kus Tartu Ülikooli tudengid viivad 5-7aastaste lastega läbi erinevaid meediapädevusi arendavaid mänge. Koos proovipäevaga Tartu Ristikheina lasteaias koolitavad 58 üliõpilast kahe päevaga ligi 400 lasteaialast.

Milliseid meediapädevusi arendavaid mänge saab lastega mängida?

KUIDAS INTERNET MEIE TUJU MÕJUTAB? Eesmärk on arutleda laste internetikogemuste ja emotsioonide üle.

• Moodustage lastega põrandal ring.
• Uurige, milliseid nutiseadmeid ja rakendusi nad kasutavad.
• Paluge lastel meenutada viimast internetikogemust ja sellega seotud emotsioone.
• Seejärel osutage maha laotatud emotikonidele ning paluge igal lapsel valida üks, mis seostub viimase internetikogemusega.
• Lubage lastel oma valikut põhjendada.

PAROOLIDE MÄNG. Eesmärk on tutvustada parooli mõistet ja arutleda selle funktsiooni üle.

• Lapsed istuvad eelmises tegevuses valitud emotikonidel.
• Esitage paroolidega seotud küsimusi, näiteks: „Mis on parool?“,
• „Milleks meile parooli vaja on?“, „Kelle arvates on parool O-O-O-O väga hea?“, „Kelle arvates tohib sõbrale oma parooli öelda?“ jne.
• Kui laps teab vastust, siis peab ta kellegagi kohe ära vahetama. Kui ei tea, jääb oma kohale istuma. Keegi välja ei lange.
• Pärast igakordset kohtade vahetamist lubage lastel küsimusele vastata ja arvamust avaldada.

DIGITAALNE JALAJÄLG. Eesmärk on õpetada, mis on digitaalne jalajälg ja kuidas see tekib.

• Näidake lastele väikelapse ja täiskasvanu pilti ning uurige, kumb oskab endast pilte teha ja internetti panna.
• Küsige, kummale kumbki saabas jalga sobiks.
• Selgitage, et internetis võib lapse jalajälg olla suur ja täiskasvanu oma väike. Uurige, kas lapsed tahavad teada, kuidas see võimalik on?
• Näitlikustage lapse pildi ja saapa abil, kuidas lapsest internetti piltide postitamine jätab maha jäljed, mida nimetatakse digitaalseteks jalajälgedeks.
• Küsige lastelt, kuidas on võimalik, et mehel on internetis väike jalajälg.
• Selgitage kõigile lastele, kuidas digitaalne jalajälg tekib ja suureneb.

INTERNETIRISKIDE „KUUM KARTUL“. Eesmärk on arutleda erinevate internetiriskide üle.

• Lapsed istuvad ringis ja annavad täringut edasi nagu „Kuumas kartulis“.
• Õpetaja ütleb: „Stopp!“
• Täringu saanud laps vaatab täringu peal olevat pilti.
• Õpetaja küsib, kas laps oskab pildilt lugeda või arvata, mis teemast järgnevalt räägitakse.
• Õpetaja näitab grupile sama pildi A3 versiooni, et kõik näeksid.
• Lapsed jagavad iga internetiriski teemal mõtteid ja kogemusi.
• Õpetaja suunab diskussiooni ohutuma internetikäitumise poole.