Meediapädevus + keemia

Kutsume Teid inspireeriva keemiaõpetaja Joana Jõgela tundi, et üheskoos õppida, kuidas reaalainesse meediapädevusi lõimida. Saame teada, miks Joana seda teeb, kust ta ideid ja materjale hangib ning piilume tema kõige ägedamate ülesannete varasalve!

Läheme klassi!

Selle tunni esimeses pooles toimetavad humanitaarsuuna 11. klassi õpilased alkoholitarbimisest tulenevate sotsiaalsete probleemidega. Tunni teises pooles kordavad ja süstematiseerivad õpilased eelnevatel tundidel õpitud temaatikat Kuldvillaku formaadis.

Joana selgitab, et kuna gümnaasiumi õppekava kohaselt peab õpilane oskama selgitada alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest põhjustatud sotsiaalseid probleeme, siis otsustas ta teema selgitamiseks anda ülesande, millesse saaks ka meediapädevusi arendavaid elemente lisada. Enne tundi pidid õpilased iseseisvalt tutvuma Eesti Konjunktuuriinstituudi 2022. aasta raportiga “Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2021. aastal” alkoholi tarbimise peatükiga ning tiimitööna koostama sealse informatsiooni najal erinevates väljaannetes loodavaid uudiste pealkirju.

Õpilastele antud ülesanne

Uuri Eesti Konjuktuuriinstituudi „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2021. aastal“ raporti valguses alkoholi tarbimist. Koosta 3-4 potentsiaalset uudise pealkirja, millest üks ilmuks Postimehes, teine Õhtulehes, kolmas Äripäevas (ja neljas vabalt valitud väljaandes). Tegemist võib olla nii tõese pealkirjaga kui ka libauudisega (https://novaator.err.ee/1068156/mis-on-valeuudis). Koostatud pealkirjade puhul märgi ära, mis väljaandes see ilmuks ja kas tegemist on päris või liba uudisega. Saada fail kella 20.00ks Stuudiumisse.”

Joana selgitab, et 11. klassi õpilased on tunni toimumise ajaks [oktoobriks] juba läbinud eesti keele ja kirjanduse kursuste jooksul erinevate meediväljaannetega seotud teemasid ning saanud piisaval määral aimu ka sellest, kuidas hinnata allika usaldusväärsust. Seega ei pea Joana täiesti nullist neile kogu temaatikat lahti selgitama. “Kuna õpilased tegelesid sama dokumendi uurimisega, oli meil olemas sarnane teadmiste pagas ning tunnis analüüsisime/hääletasime erinevate pealkirjade õigsust ja arutasime täiendavalt, kuidas ühe või teise andmepunktiga olid pealkirja autorid manipuleerinud,” lisab Joana.

Joana teeb veel igasuguseid ägedaid asju, mis õpilaste meediapädevusi arendavad!

Joana näeb meediapädevust nii toreda ja laia mõistena, et sellest saab igas tunnis killukese juurde õppida. Suurematest projektidest toob õpetaja välja videoprojektid, mille hulgas on 10. klassi kursuse kokkuvõtlik projekt, 8. klassi keemiliste tunnuste eristamise ning 9. klassi “Orgaanilised ühendid igapäevaelus” infovoldiku koostamise projekt. “Samuti olen alati lubanud õpilastel katseid üles filmida või pildistada, muidugi järgides kõiki ohutustehnika reegleid, ja erinevatele platvormidele postitada, sest nii lüüakse vähemalt natukeseks ajaks platvormi algoritm sassi,” räägib Joana ja lisab, et päris mitmed õpilased on järgmisel tunnil tulnud mõne huvitava katse või nähtuse videoklipiga tema juurde ja küsinud, kas nad võiksid ka midagi sellist teha.

10. klassi kursust kordav projekt

Järgnevate tundide jooksul saate ise olla stsenaristid, videograafid, monteerijad, näitlejad, grimeerijad, heli- ja valgustehnikud ja veel palju muud ehk valmistada video, mis selgitaks ühte keemia 2 (KE2) kursusel käsitletavat teemat.

Žanrid:

●       Life hacks

●       Unboxing

●       Mukbang

●       Prank

●       Study with me

●       “That girl”

Tegemist on 3-4 õpilase rühmatööga. Palun pane tabelisse kirja enda teema ja rühm ning mõnusat toimetamist!

9. klassi infovoldiku projekt

Ülesanne: koosta tiimitööna teemakohane infovoldik/ajakiri/brošüür. Kirjutis peab sisaldama teemas väljatoodud märksõnasid ja meelelahustuslik-õpetlikku rubriiki (mälumäng, ristsõna vms). Oluline on viidata allikatele.

1.  TEEMA: NAFTA JA TEMA SAADUSED

Märksõnad: koostis, nafta kui algmaterjal, tootmisprotsess, keskkonnaprobleemid.

2.  TEEMA: SAHHARIIDID

Märksõnad: definitsioon, liigitus, näited koos struktuuriga, tervislik toitumine.

3.  TEEMA: RASVAD

Märksõnad: definitsioon, liigitus, struktuur, tähtsus organismi jaoks, tervislik toitumine.

4.  TEEMA: VALGUD

Märksõnad: definitsioon, struktuur, tähtsus organismi jaoks, tervislik toitumine.

5.  TEEMA: KÜTUSED

Märksõnad: taastuvad ja taastumatud kütused (näited, kasutamine, kütteväärtus), mis toimub Eestis.

Tegemist on eesti keele ja keemia ühisprojektiga, kus sisuline pool tuleb keemiast ning vormiline pool eesti keelest.

Joana, miks sa keemia tunnis meediapädevuse arendamisega tegeled?

Mulle meeldib mõelda, et õpetajana tutvustan ja suunan õpilasi mõnel platvormil teadlikult tegutsema ning hindama allikate ja informatsiooni usaldusväärsust. Soovitan õpilastele kahtluseussi korral teostada infopäringut! Sellised mõnusalt elulised killukesed on miski, mida õpilased saavad lisaks keemiateadmistele tunnist kaasa haarata. Näiteks on minu vastus mõne õpilase eriti spetsiifilisele faktiküsimusele on päris tihti: “Aga googelda siis.” Ausalt, ma ei tea kõigi ainete keemistemperatuure peast või mis on mõne eksootilisema B-rühma metalli püsivaim oksüdatsiooniaste.

Ehmatav on aga see, et liialt tihti näen, kuidas õpilased trükivad otsinguribale “mis on 2-metüülbutaani keemistemperatuur”. Siis saame jälle natukene vestelda teemadel, kuidas töötavad otsingumootorite algoritmid ja millal oleks paslik kasutada märksõnasid ning millistel juhtudel võtta appi jutumärgid.

Samuti hindame õpilastega suuremas seltskonnas otsingute järgselt allikaid ja nende usaldusväärsust. Aastatega on eestikeelne Vikipeedia teinud väga mõnusa arenguhüppe – sealt saab juba esmase ja kiire informatsiooni päris hästi kätte, kuid vastuseid pakuvad ka erinevad foorumid või rohkem blogi tüüpi leheküljed, mille usaldusväärsus on küsitav.

Kust sa inspiratsiooni ja teadmisi saad?

Kõige suurem inspiratsiooniallikas on Pinterest, ma võin päris mitmeks tunniks sinna ära kaduda. Samuti käin õpetaja ja õppejõuna küllaltki palju pisematel ja suurematel koolitustel ning konverentsidel. Killukesi, mida oma igapäevatöösse kaasa võtta, saan ka sealt.

Oleme õpilastega koostanud redoksreaktsioonide või metallide aktiivsuse temaatika kokkuvõtteks teemakohaseid meeme ja rääkinud, millised väljaanded ja sisuloojad on võitnud populaarsust humoorikaid ja pilavaid visuaale kasutades või millised kaubandusketid meelitanud ligi rohkem tarbijaid. Näiteks Pakendikeskus teeb väga ilmekalt igapäevaelu ja -poliitikat kasutades toodetele reklaami.

Meediapädevus kui vahendite või rakenduste kasutamine – sellega tegeleme tõesti igapäevaselt, kuna minu tundides ei näe just liialt tihti pabermaterjale. Erinevad küsimustikud (https://quizizz.com või https://www.plickers.com) ja mängud (https://jeopardylabs.com või QR-orienteerumine) ning muidugi katsete tegemine ja Instagrami, TikToki või Snapchati videod.

Õpetaja Joana

Autor: Inger Klesment, 14. november 2023