FAKTIKONTROLL | Kaitsevägi ei plaani eestlasi Ukrainasse rindele saata

Alternatiivportaal Telegram kirjutas artikli, milles väidab, et kaitsevägi võib hakata Eesti inimesi Ukrainasse rindele saatma. Tegelikult ei ole kaitseväel Ukrainas missiooni ega saagi eestlasi sinna saata.„Postimehes ilmus 13. veebruaril artikkel pealkirjaga „Kas oled reservist?! Kui jah, siis võib kaitseväel valmiv plaan ka sind puudutada“, kus tuuakse välja Eesti kaitseväe strateegia uus suund, mis viitab reservväelaste aktiivsele kaasamisele Ukraina konfliktis,“ on kirjas Telegrami loo sissejuhatuses.Kuid artiklis viidatud Postimehe loos ei ole kordagi mainitud Ukrainat — räägitakse hoopis teistest välisoperatsioonidest. Telegrami artiklit jagatakse sotsiaalmeedias ka hoogsalt edasi, üks postitus võimendab valeinfot väites, et Eesti mehi tahetakse „Ukraina hakklihamasinasse“ saata. Faktikontroll märkis kaheksa sarnast postitust, mis valeinfot sisaldasid.FaktidLoos, millele Telegram viitab, ei mainita kordagi Ukrainat, sest Eesti kaitseväel ei ole Ukrainas ühtegi välisopertsiooni. See tähendab, et ei ole ka kohta, kuhu reservväelasi saata. “Telegrami artiklis esitatu on pahatahtlik valeinfo,” kommenteeris artiklis väidetut kaitseväe pressijaoskonna juht kapten Taavi Laasik. “Eesti kaitseväel ei ole Ukrainas välisoperatsiooni, kaitseväelased ei osale Ukraina sõjas ning kaitsevägi ei plaani saata ega saada sinna sõjategevuses osalema tegev- ega reservväelasi.”Laasik kinnitas veelkord, et tegemist on reservteenistuse aktiveerimise ja ümberkujundamisega, et reservväelastel oleks rohkem võimalusi kaitseväe tegevustes kaasa lüüa. “Sisuliselt väljendub see võimaluses teha kaitseväes nö „tööampse“ – ehk panustada ajutiselt või kindla aja jooksul vastavalt võimalustele ja vajadustele ning liikuda tsiviil- ja tegevteenistuse vahel. „Plaan“ ongi leida parimad lahendused selle lihtsamaks võimaldamiseks,” ütles kapten Laasik.Tegemist oleks vabatahtliku tegevusega, mis eeldaks reservväelaste enda soovi ja tahet. “Sisuliselt on sarnaseid tegevusi ka varem tehtud – näiteks kaitseliitlastega mehitatud väekaitseüksus teenis mõned aastad tagasi välisoperatsioonil Iraagis,” täpsustas ta. Kaitsevägi osaleb välisoperatsioonidel juba 1995. aastast, kui käidi ÜRO rahuvalvemissioonil Horvaatias. Esimese lahingukogemuse said kaitseväelased 2003. aastal Iraagist. Täna on käimas välisoperatsioonid Mosambiikis, Iraakis, Liibanonis, Lähis-Idas ja Vahemere ääres. Seda, millisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil kaitsevägi osaleb, otsustab riigikogu.Otsus: Vale. Kaitsevägi ei plaani ega saagi saata Eesti reservväelasi Ukrainasse rindele. Viidatud artiklis räägitakse võimalikust plaanist kaasata reservväelasi välisoperatsioonidele, mis toimuvad mujal. Samuti on eksitav väita, et kaitsevägi hakkab ise kedagi saatma — see oleks vabatahtlik.