FAKTIKONTROLL | Sündimuse langus ei ole seotud koroonavaktsineerimisega

Portaal Objektiiv väidab, et koroonavaktsineerimisega kaasnes Eestis plahvatuslik nakatumine koroonaviirusesse, samuti sündimuse langus ja liigsuremus. Artiklis kasutatud andmed on enamasti õiged, ent järeldused valed. Korrelatsiooni olemasolu ei tähenda põhjuslikku seost. „Eestis kaasnes süstimisega haigestumine Covidisse ja 4000 lapse võrra väiksem sündimus,“ kirjutas portaal Objektiiv 21. novembril. „Peale geenipreparaatidega vaipvaktsineerimist kasvas Eestis plahvatuslikult Covidisse haigestumine, liigsuremuse numbrid küündivad 4280-ni ja sündis varasemast vähem ligi 4000 inimest,“ kirjutas portaal. Portaal toob välja viimaste aastate sündimuse ja suremuse statistilised andmed ning võrdleb neid koroonavaktsineerimisega ajas. Portaal järeldab, et vähenenud sündimus ja suurenenud suremus on seotud koroonavaktsineerimisega. Faktikontroll on varem korduvalt ümber lükanud Objektiivi väiteid. Facebooki andmetel on artiklit jagatud vähemalt 75 korda. Faktid Korrelatsioon statistilistes andmetes ei tähenda põhjuslikku seost. Sündimus on langenud erinevate tegurite tõttu, kuid põhiliselt on seda mõjutanud sünnitusealiste naiste arvu vähenemine ühiskonnas. Sündimuse langus ei ole seotud vaktsineerimisega.Pandeemia ajal kasvas liigsuremus peamiselt koroonasurmade tõttu.Puuduvad tõendid, mis seoksid liigsuremuse vaktsineerimisega.Koroonavaktsineerimine on säästnud Eestis tuhandete ning üle maailma miljonite inimeste elusid. Klassikaline loogikavigaKas see, et koroonavaktsineerimise ajal kasvas koroonajuhtumite arv, langes sündimus ja tõusis suremus, tähendab, et vaktsineerimine on nende trendide põhjustaja? Ei tähenda. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juhi Irina Filippova sõnul on tegu tavapärase loogikaveaga. Kui tuua näiteks haigestumiste kasv, siis sattusid vaktsineerimise algus ja nakkusjuhtumite tõus 2021. aastal ajaliselt lähestikku, kuid taoline korrelatsioon ei tähenda põhjuslikkust.Ajalooliselt on sellistes olukordades tehtud korduvalt valesid järeldusi, sest põhjuste hindamiseks napib andmeid või ole veel teadmisi, mis aitaksid olukorda selgitada.„Lähiajaloost võib tuua sarnase valejärelduse, kui 1998. aastal avaldas Andrew Wakefield valeandmetega uuringu, mis väitis, et MMR-vaktsiin (leetrid-mumps-punetised) põhjustab autismi. See uuring põhines ekslikul järeldusel just nimelt seetõttu, et autismidiagnoosid järgnesid ajaliselt vaktsineerimisele. Hiljem selgus, et Wakefieldi andmete kogumise ja analüüsi protsess ei vastanud teadusliku uurimistöö nõuetele, samuti oli tal isiklik huvide konflikt. Hilisemad ulatuslikud uuringud on tõestanud, et autismi ja MMR-vaktsiini vahel puudub põhjuslik seos,“ tõi Filippova näite. Faktikontroll on varem korduvalt kirjutanud Wakefieldist ja tema võltsuuringu mõjudest. Statistikaameti meediasuhete juht Heidi Kukk rõhutas samuti, et iga kahe sündmuse vahel ei saa automaatselt tõmmata võrdusmärki. „Numbreid ja statistikat on võimalik tõlgendada üht ja teist pidi ning Statistikaameti analüütikutel, omamata pädevust meditsiinialal, on neid tõlgendusi võimatu kontrollida. Küll aga on selge, et iga kahe sündmuse vahel ei saa automaatselt tõmmata võrdusmärki ja korrelatsioon ei võrdu põhjuslikkusega,“ ütles Kukk.Vaktsineerimine aitas vähendada surmasid, mitte ei toonud neid kaasaMatemaatilise statistika professori Krista Fischeri läbiviidud 2023. aasta COVID-19 nakatumise uuringus leidsid teadlased, et keskmiselt hoidis 2022. aasta alguseks saavutatud vaktsineerituse tase Eestis ära ligi 1400 surma. „Märkimisväärne on see, et tõhustusdoosi saanud isikute seas esines vaid 79 surmajuhtumit eeldatava 748 asemel – seega vähendas vaktsineerimine selles isikute kategoorias suremust keskmiselt 9,5 korda,“ seisab uuringus. Tervise Arengu Instituudi (TAI) liigsuremuse analüüsis on peamised liigsuremuse põhjused 2021. aastal vereringeelundite haigused ja seejärel pahaloomulised kasvajad. Kolmandal kohal oli surmapõhjusena toodud COVID-19. Filippova sõnul tähendab see, et pandeemia ajal tõusis suremus kogu maailmas peamiselt viiruse enda tõttu, mis põhjustas ulatuslikku liigsuremust. „Vaktsineerimine aitas vähendada raskeid juhte ja surmasid, mitte ei toonud neid kaasa. Seda kinnitas ka ulatuslik uuring 6,4 miljoni vaktsineeritud inimese ja 4,6 miljoni vaktsineerimata inimese seas, mille kohaselt oli vaktsineeritud isikutel madalam üldine suremusrisk võrreldes vaktsineerimata inimestega. See viitab sellele, et vaktsiinid ei suurendanud liigsuremust, vaid aitasid seda vähendada, hoides ära COVID-19 surmajuhtumeid,“ selgitas Filippova.Seega liigsuremuse suurenemine pandeemia ajal oli seotud otseste koroonasurmadega ning tervishoiusüsteemi ülekoormatusega. Puuduvad tõendid, mis seoksid liigsuremuse vaktsiinide manustamisega.Koroonavaktsineerimine ei ole seotud sündimuse langusegaStatistikaameti meediasuhete juht Heidi Kukk selgitas, et võrreldes 2010–2019 keskmisega jäi sündide arv nii 2020, 2021, 2022 kui ka 2023 keskmisele alla, mis on ootuspärane, sest sünnitusealiste naiste arv on vähenemas. Sündimuskordaja järgi, mis võtab arvesse sünnitusealiste naiste arvu, oli sündimus nii 2020. kui 2021. aastal sarnane pikaajalisele keskmisele, kuid sealt edasi on olnud languses. Sündide arv hakkas järsemalt langema 2022. aasta alguses ning on jätkanud langemist tänaseni, ehkki languse kurv oli 2023. aastal laugem võrreldes 2022. aastaga, kuid siiski tõenäoliselt taas süveneb 2024. aastal, selgitas Kukk.„Sündide arvu vähenemise perioodil, alates 2022. aasta algusest kuni tänaseni, on olnud arvukalt koroonapiiranguid, majanduslangus, inflatsioon koos hindade tõusuga, sõda Ukrainas, mis kõik tahes-tahtmata sisendavad inimestesse ebakindlust tuleviku suhtes, mis omakorda avaldavad mõju sündimuskäitumisele,“ lisas Kukk. Kukk rõhutas samuti, et Objektiivi artiklis on küll viidatud sündide arvu juures Statistikaameti tabelile, kuid paraku just sellele tabelile, mis näitab abielust ja vabaabielust sündinud laste arvu, ent kus kajastu need sünnid, kelle puhul see info on Statistikaametile teadmata. See tähendab, et konkreetse tabeli summa ei ole võrdne kõigi sündide arvuga. Seega kokku sündis 2021. aastal 13 272, mitte 12 450 last.Statistikaameti analüütik Egle Saks analüüsis eelmisel aastal sündimust läbi taasiseseisvumisaja. Tema sõnul peetakse veel üheks olulisemaks teguriks naiste võimalust ühildada töö- ja pereelu – kättesaadav ja kvaliteetne lastehoid, paindlik töökeskkond ning meeste ja naiste võrdsem rollijaotus. „Samuti mõjutab sündimust noorte meeste ja naiste geograafiline paiknemine ning hariduslik lõhe – näiteks olukord, kus noored naised liiguvad rohkem linnadesse, sest nende töö- ja õppimisvõimalused on seal paremad. Naised on ülekaalus juba tudengite seas ja on edaspidi meestest kõrgema haridustasemega. Seega sõltub sündimuse tulevik paljuski ühiskondlikust kontekstist ja võimalustest,“ kirjutas Saks.Filippova Terviseametist rõhutas samuti, et sündimuse langus on pikaajaline demograafiline trend, mis ei ole seotud vaktsineerimisega. „Eestis langes sündimus ka enne pandeemiat, nagu Euroopas üldiselt, peamiselt majanduslike ja sotsiaalsete tegurite tõttu. Vaktsiinide mõju viljakusele on põhjalikult uuritud. Näiteks WHO ja teiste uuringud ei ole näidanud, et mRNA-vaktsiinid mõjutaksid viljakust,“ lisas Filippova.Koroonavaktsiinid ei ole „geenipreparaadid“Pandeemia algusest on üle maailma korduvalt ümber lükatud väiteid, justkui koroonavaktsiinid oleksid „geenipreparaadid“. Faktikontrol kirjutas sellest müüdist juba 2020. aastal, kui Saksamaal aktiivselt koroona kohta valetavate gruppide videod jõudsid Eestis kiiresti üle 200 000 inimeseni. 2021. aastal selgitas Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner, et ei ole mitte mingit bioloogilist alust arvata, et mRNA vaktsiinid mõjutavad meie geene või kahjustavad loodet/rasestumist.„RNA ei ole DNA ja suvalised RNA osad ei integreeru juhuslikult meie DNAsse. Muidu oleks meie rakkude genoomid kasvõi erinevate juurviljade geene täis. RNA ei ole midagi uut ja müstilist, see on täiesti tavaline osa meie keha toimimisest. Absoluutselt igas elusolendis on „looduslikku“ RNA-d. Keskeltläbi on inimkehas sama palju RNA-d kui DNA-d,“ selgitas Abner.„RNA on inimkehas ebastabiilne ja seda lagundatakse suhteliselt kiiresti. Vaktsiinides kasutatakse küll modifitseeritud RNA-d, kuid ka see pole meie kehale midagi uut. See lihtsalt pikendab vaktsiini RNA eluiga mõne päeva jagu. Kui RNA oleks püsiv, siis ei oleks meil ju mitut süsti vaja. Bioloogias on küll olemas mehhanisme, kuidas RNA-d DNA-sse viia, kuid see on märksa keerulisem ja nõuab lisamehhanisme, mida vaktsiinides kindlasti pole. Kui geeniteraapia nii lihtne oleks, siis ei oleks meil ju vaja nii väga vaeva näha geneetiliste haiguste ravimisega,“ lisas Abner.Faktikontroll on pandeemia ajal kui ka pärast seda lükanud ümber kümneid Eestis levitatud pahatahtlikke ja ohtlikke valeväiteid koroonavaktsiinide kohta. Eelmisel aastal levis Eesti sotsiaalmeedias sarnane suremust ja vaktsineerimist seostav artikkel, mille järgi pidi USA-s tehtud uuring näitama, et „74% surmajuhtumitest on seotud COVID-19 süstidega“. Tegelikult polnud tegu isegi teadusuuringuga. Faktikontroll näitas, kuidas vaktsiinivastased teadlased toodavad võltsuuringuid oma ärihuvide edendamiseks, et müüa toidulisandeid, mis väidetavalt kaitsevad vaktsiinikahjustuste eest. Kasutatud metoodika ei toetanud järeldusi surmade ja koroonavaktsiinide vahelise põhjusliku seose kohta.Otsus: vale. Koroonavaktsineerimine ei olnud seotud Eestis koroonajuhtumite järsu kasvuga 2021. aastal. Samuti ei ole sündimuse langus ja pandeemiaaegne liigsuremus seotud vaktsineerimisega. Vaktsineerimine aitas vähendada surmasid, mitte ei toonud neid kaasa.Miks kasvas koroonaviirusesse nakatumine samal ajal, kui algas laialdane vaktsineerimine koroonaviiruse vastu? COVID-19 kohta on meil tänaseks piisavalt andmeid ja teadmisi, et teha järeldusi, mis oli nakatumiste kasvu tegelik põhjus. Viirus levis laialdaselt kogu maailmas ja seda sõltumata vaktsineerimise algusest või ulatusest konkreetsetes riikides. Vaktsineerimist alustati kriisi haripunktis, et vähendada raskeid haigusjuhte ja surmasid.COVID-19 vastase vaktsineerimisega alustati Eestis 27. detsembril 2020. Laiem vaktsineerimine algas 2021. aastal, kui viiruse levik oli juba ulatuslik ja tekkisid uued, nakkavamad tüved, näiteks Alfa ja Delta. Vaktsiinid töötati välja vähendama raskeid haigusjuhtumeid ja surmasid, kuid mitte peatama viiruse levikut täielikult. Nakatumiste kõrgpunkt (seitsme päeva libisev keskmine 1142 juhtu miljoni inimese kohta) saavutati 21. märtsil 2021.2020. aasta sügisest alanud nakatumise kasvu võib seostada nii ilmade jahenemise, respiratoorsete viirushaiguste hooaja alguse kui ka inimeste, sealhulgas koolilaste, koondumisega siseruumidesse. Puhangute ja kollete analüüsil oli selge muster, et nakatumised leidsid aset kodus ning seejärel viidi need tööle ja kooli. Töökohtades tekkisid kolded, koolidest viidi nakkus omakorda huviringidesse ja tagasi kodudesse. Tõenäoliselt oli noortel ja lastel, kes haigestusid kergelt ja omasid rohkem lähikontakte kui töö- või vanemaealised, viiruse edasikandmisel oluline roll, kuigi nad olid ise raskest haigestumisest kõige vähem mõjutatud. 2021. aasta kevadise nakatumise kasvu (veebruar–märts) üks põhjus oli alfavariandi sisenemine Eestisse 2021. aasta alul ning selle domineerimine veebruari lõpuks. Enne seda domineeris esialgne Wuhanist pärineva SARS-CoV-2 tüvi. Esimene alfavariandiga nakatunu tuvastati 2021. aasta jaanuari esimestel päevadel, juhtum oli seotud reisimisega. Veebruari lõpuks kuulus enam kui 50% sekveneeritud viirustüvedest alfavariandi hulka ning seda võib lugeda alfavariandi perioodi alguseks.Alfavariandi nakatamiskordaja oli 43–90% kõrgem kui algsel viirusel, mis seletab kiiret nakatunute hulga kasvu. Nakatumise piiramatut levikut tekitas aga olukord, kus enne seda oli koolid olnud pikalt distantsõppel, meelelahutusasutustes kehtisid piirangud ja ühiskonnas oli surve leevendusteks. Seega piiranguid leevendati. Kui viiruse aeglasemalt leviva tüve pidurdamiseks võisid taolised piirangud olla piisavad, siis uue, alfatüve valguses ei oleks ka nendest tõenäoliselt enam piisanud, aga karmimate piirangute kehtestamiseks oli kõhklus vaatamata Terviseameti ja teadusnõukoja ekspertide soovitustele. Eesti reageerimine hilines vähemalt kolm nädalat. Lisaks oli enamik elanikest endiselt immuunnaiivsed – haigust põdenuid oli vähe ning vaktsineerimine alles algusjärgus. Kuivõrd riiki saabuvad vaktsiinikogused olid 2021. aasta esimeses kvartalis väga väikesed, siis vastavalt immuniseerimise plaanile piisas vaktsiinidest vaid meditsiinitöötajatele, üle 80-aastastele eakatele, hooldekodude elanikele ja personalile.Niisiis oli vaktsineerimise suurim probleem 2021. aasta esimestel kuudel vaktsiinikoguste väga suur piiratus – alla 10 000 doosi nädalas ning mõnede vaktsiinide tarneahel oli väga hektiline, mistõttu vaktsiine kõigile ei jätkunud ning ka perearstikeskused said neid väga piiratult. Samuti polnud Eesti aastakümneid korraldanud nii laialdast täiskasvanud elanikkonna vaktsineerimist nii lühikese ajaga. Lisaks pole gripivastane vaktsineerimine Eestis eakama elanikkonna hulgas olnud kunagi populaarne. Olukorda arvestades läks vaktsineerimine Eestis oodatust paremini. Teise laine lõpuks oli vaktsineeritud umbes 50% Eesti elanikkonnast. Eestis olid võrreldes Taaniga oluliselt paremini vaktsineeritud nooremad vanusegrupid (18–49 aastat), kusjuures raske COVID-19 riskigruppides oli vaktsineeritus oluliselt väiksem kui Lääne-Euroopa riikides ja suremus oli seetõttu ka kõrgem. Kui vaadelda vaktsineerimise algust ja haigusjuhtumite plahvatuslikku kasvu tehnoloogilisest aspektist, ei sisaldanud need elusviirust või aineid, mis oleksid saanud kaasa tuua nakatumise koroonaviirusesse. See ei ole lihtsalt võimalik. Küll aga võib keha vaktsiinile reageerida sarnaste nähtudega nagu palavik ja nõrkus. Selline on keha reaktsioon, kui see ehitab immuunsust COVID-19 vastu.