Facebookis levib postitus, mis hoiatab Saaremaa joogivett söögiks-joogiks kasutamast, väites, et see pidavat võtma silmanägemise. See, et Saaremaa kraanidest tulev vesi kellegi nägemist pärsib, on vale.„See saaste kõik tuleb otse sõjatsoonist, kus mõlemad pooled iga päev tuhandeid mürske lõhkavad lahinguväljal, kus reaktiiv ja lõhkeaine koosluses toimub ainete eritus, mis õhuvoolude ja vihmaveena jõuab igale poole,“ kirjutatakse põhjenduseks postituses, mis käsitleb Saaremaa vee nii „jama“ kvaliteeti, et inimesed kaotavad silmanägemise. Postituse juures olev pilt on kuvatõmmis vestlusest, kus üks kasutaja kirjutab teisele, et „kohalik perearst“ olla öelnud, et kraanivett söögiks-joogiks ega pesemiseks kasutada ei tohi. Postituse tegija lisab: „Kui sööte väljas kasvavaid taimi, joote allikavett, käite veekogudes ujumas, sööte kala ja piimasaadusi, on tõenäosus haigestuda reaalselt.“Faktid Saaremaa vett võib kasutada joogiks ja söögi tegemiseks ning pesemiseks.Eesti vete saastenäitajad jäävad Euroopa Liidus kehtestatud normide piiresse.Joogivee kvaliteet SaaremaalSaaremaa vallavalitsuse esindaja kinnitas Päevalehe Faktikontrollile, et Saaremaa üldveevärgi vesi on joogi- ja söögikõlbulik. „Veejaamas on nüüd ka täiendav veetöötlusseade, mis tähendab, et kui ka mingid mikrobioloogilised probleemid esineksid toorvees, siis tarbijani nad enam ei jõua. Vett meil ei kloreerita, ehk puhastus toimub uue filtriga,“ lisas Saaremaa vallavalitsuse keskkonna osakonna juhataja Kairi Niit.Puur- ja salvkaevude rajamisele kehtivad veeseadusest ja ehitusseadustikust tulenevad nõuded. Joogivee kvaliteedi tagamiseks tuleb järgida sotsiaalministri määrusest tulenevaid kontrollinõudeid ja analüüsimeetodeid. Kui inimene rajab puur- või salvkaevu omatarbeks, lasub vastutus joogivee ohutuse eest temal endal. See tähendab, et eraomanduses olevate kaevude vee kvaliteeti peab kontrollima omanik ise. Analüüse teostab tasu eest ka Terviseamet, ning haigustekitajate nimekiri, mille osas saab vee kvaliteeti kontrollida on leitav Terviseameti lehel. Terviseameti nakkushaiguste ja epidemioloogia osakonna nõunik Dr. Irina Dontšenko rõhutas: „Puhas joogivesi on väga oluline ja vahel ei osata tervisehädasid seostada reostunud veega. Kui tegemist on eraomanduses kaevudega, siis puudub omanikel sageli teadmine, milline on vee kvaliteet. Seetõttu on mõistlik aeg-ajalt kontrollida, kas joogivee kvaliteet vastab puhta joogivee normidele. Ja kui ei vasta, saab omanik tegeleda reostusallika selgitamisega või tellida kaevu puhastamise teenuse.“ Dr. Irina Dontšenko sõnul puuduvad Terviseametil andmed selle kohta, et 2023. aasta Kuressaare juhtumi käigus oleks keegi saanud rasket silmakahjustust. Terviseameti andmetel on kolibakteri põhjustatud haigusnähtudeks kõhulahtisus ja kõhukrambid.Ukrainast meieni jõudev õhureostus on minimaalneEhkki postituses ei öelda otse, millisele sõjale viidatakse, peetakse ilmselt silmas Ukraina sõda. Et Ukraina sõjast jõuaks Eestisse saaste, mistõttu oleks meie loodus või kellegi silmanägemine mõjutatud, on Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul pehmelt öeldes liialdus. „Loomulikult mõjutab Ukrainas toimuv Ukraina looduskeskkonda kõvasti, sest selge on see, et kui midagi õhku läheb, peab see ka alla tulema. Üldiselt tuleb alla lähedal. Harva, soodsate ilmatingimustega võivad väga suured reostused, nagu suured metsapõlengud, jõuda ka väikeses mahus meieni,“ lausus ta. Sama asutuse keskkonna- ja analüütilise keemia osakonna juhataja Katri Vooro lisas, et keskkonna-, seal hulgas veekogude seireid tehakse regulaarselt ja seire tulemused jäävad Euroopa Liidus kehtestatud normide piiresse. Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalnsi sõnul on põhjavesi, mida Eestis valdavalt joogiveena kasutatakse, õhusaaste eest kenasti kaitstud ning ka vee-ettevõtted teostavad pidevat joogivee tootmiseks kasutatava vee kvaliteedi seiret. „Kui kuskil peaks vesi muutuma tarbijale ohtlikuks, siis sellest kindlasti teavitatakse erinevate infokanalite kaudu,“ lõpetab Liepkalns. Otsus: Vale. Saaremaa joogivesi on joomiskõlbulik ning pole teada ühtegi juhtumit, kus oleks mõjutatud olnud kellegi silmanägemine. Ukrainast Eestisse jõudev õhukaudne saaste on nii väike, et meie looduskeskkonda see ei mõjuta.