FAKTIKONTROLL | Ei, selle teksti postitamine ei kaitse „Facebooki uue reegli“ eest

Väidetavalt hakkab „homme“ kehtima uus reegel, mis laseb Facebookil kasutada inimese vastu kõiki tema postitusi, neid avalikustada ja levitada. Väidetavalt peavad kõik kasutajad oma seinale kopeerima hoiatuse, et ennast kaitsta. Tegu on viirusliku valeinfoga, mille juured ulatuvad 2012. aastasse. „See on ametlik. Registreeritud 12:53 tundi. See oli isegi telekas,“ – sedasi algab populaarne Facebooki postitus, mida on kümned inimesed alates 11. novembrist oma seinale riputanud. „Ärge unustage, et homme algab uus Facebooki reegel (ehk… uus nimi, META), kus nad saavad sinu fotosid kasutada. Ärge unustage, et tähtaeg on täna!!! Ma ei anna Facebookile ega ühelegi Facebookiga seotud üksusele luba kasutada minu fotosid, teavet, sõnumeid või postitusi minevikust ja tulevikust,“ jätkub postitus. „Selle avaldusega annan Facebookile teada, et selle profiili ja/või selle sisu põhjal on rangelt keelatud minu vastu avalikustada, kopeerida, levitada või teha muid toiminguid. Privaatsuse rikkumise eest saab seadusega karistada. TEADE: Facebook on nüüd avalik asutus. Kõik liikmed peavad sellise märkuse avaldama. Kui soovite, võite selle versiooni kopeerida ja kleepida. Vähemalt üks kord avalduse avaldamata jätmine võimaldab teil vaikimisi kasutada fotosid ja teavet profiili ja olekuuuendustes,“ seisab postituses.Järgneb õpetus, kuidas telefonis Facebooki postitust oma seinale kopeerida. Sedasi pidavat postitus „mööduma süsteemist“. Nelja päevaga on seda teksti avalikult postitanud vähemalt 92 Facebooki kasutajat.Faktid Facebookil pole uut reeglit, mis lubaks „inimese vastu“ kasutada tema fotosid, sõnumeid jms. Facebooki kontot luues on kõik kasutajad nõustunud teenusetingimustega. Kõigil kasutajatel on intellektuaalse omandi õigus sisu suhtes, mida Facebookis ja teistes Meta toodetes jagatakse.Hoiatava teate postitamine ei tühista neid teenusetingimusi.Postituse tekst on 2012. aastast pärit valeinfo, mis on iga paari aasta tagant taas erinevates keeltes levima hakanud. Facebooki või mõne muu Meta omanduses oleva platvormi kasutajad ei saa teha oma kasutajatingimustes või -õigustes muudatusi lihtsalt n-ö avalduse postitamisega. Kõik Meta ja Facebooki privaatsusreeglid on kirjas teenusetingimustes, mis reguleerivad kasutajate andmete ja sisu kasutust. Kõik Facebooki kasutajad on pidanud registreerudes nende reeglitega nõustuma. Kasutajad ei saa privaatsus- ega autoriõiguse tingimusi tagasi võtta.Facebooki teenusetingimustes seisab: „Teie intellektuaalse omandi õigus (näiteks autoriõigus või kaubamärk) säilib teie loodud sisu suhtes, mida Facebookis ja teistes Meta ettevõtte toodetes jagate. Mitte miski neis tingimustes ei võta teilt õigusi, mis kehtivad teile kuuluva sisu puhul. Võite oma sisu julgelt kõigiga ja igal ajal jagada. Selleks, et saaksime oma teenuseid osutada, on siiski vaja, et annaksite meile selle sisu kasutamiseks õiguslikke lube (nimetatakse litsentsiks). Selle eesmärgiks on ainult eespool […] kirjeldatud toodete ja teenuste osutamine ning täiustamine“.Kõik Facebooki kasutajad on andnud Metale loa oma andmeid kasutada ehk „üleantava, all-litsentsitava, kasutustasuta ja ülemaailmse lihtlitsentsi majutada, kasutada, levitada, muuta, käitada, kopeerida, avalikult esitada või kuvada, tõlkida teie sisu ning luua sellest tuletatud teoseid (kooskõlas teie privaatsuse ning rakenduse sätetega). […] See litsents lõpeb siis, kui teie sisu kustutatakse meie süsteemidest.“Seega on Facebookil ja Metal sisuliselt alati olnud õigus kasutajate infot ja postitusi kasutada. See on registreerumise tingimus.Ent Facebook pole tingimata huvitatud mitte niivõrd postitustest või fotodest, vaid andmetest. Facebook, nagu ka teised platvormid, soovib teada ja kasutada kasutajate vanust, sugu, perekonnaseisu, üldiseid huvisid jms, et selle info põhjal sihitult reklaami näidata.Siiani populaarne valeinfo on pärit 2012. aasta novembrist, kui Facebook läks börsile ehk muutus n-ö avalikuks ettevõtteks (ingliskeelne otsetõlge väljendist „public company“). Börsiettevõtte omandivorm on korraldatud aktsiate kaudu, millega kaubeldakse börsil või börsivälistel turgudel.Väideti, et kuna nüüd on ettevõte avalik, siis kaasneb sel õigus ka kõigi kasutajate sisu avalikult kasutada. Kuigi postituse teksti on aastatega muudetud, jääb sõnum samaks: „postitage see tekst oma seinale või muidu kontrollib Facebook teie sisu“. Postituse tekstis on kirjas siiani, et „Facebook on nüüd avalik asutus“. Küll mitte asutus, vaid ettevõte, läks börsile juba 2012. aastal. Teist korda hakkas sama valeinfo laialt levima 2021. aastal, kui Facebooki emafirma hakkas kandma nime Meta. Tollal teatas Meta, et kõik kasutajatingimused jäävad samaks. Tõenäoliselt hakkas postitus eelmisel nädalal uuesti levima, sest alates novembrist pakub Meta Euroopa kasutajatele raha eest nn reklaamivaba paketti. Postituse tekst on toortõlge inglise keelest. Sellele viitavad väljendid, mis ei ole eesti keeles korrektsed. Näiteks „registreeritud 12:53 tundi“ ja „kes midagi ei tee, on häiritud“.Meta uuendab uuel aastal oma teenusetingimusi. Uued tingimused Euroopa kasutajatele jõustuvad 12. jaanuaril 2024. Uute tingimuste järgi jääb edaspidigi kehtima kasutajate intellektuaalse omandi õigus. Reeglid, mis puudutavad autoriõigusi ja andmete kasutamist, jäävad sisult samaks. Otsus: vale. Facebookil pole uut reeglit, mis lubaks „inimese vastu“ kasutada tema fotosid, sõnumeid jms. Facebooki kontot luues on kõik kasutajad nõustunud teenusetingimustega ning hoiatava teate postitamine neid tingimusi ei tühista. Postituse tekst on 2012. aastast pärit valeinfo, mis on iga paari aasta tagant taas erinevates keeltes levima hakanud.