Kui halduskiusu tagajärjel on isikule tekkinud kahju, siis peaks omavalitsus selle kahju hüvitama. Jah, riiki ei tohiks vaeseks „trahvida“, aga eesmärk ei olegi ju vaeseks „trahvimine“, vaid tekitada vastutustunnet ja seeläbi jõuda haldusmenetluse ülesande täitmiseni ning lokkava halduskiusu lõppemiseni. Paar aasta tagasi viisime läbi koolituse haldusorganite ametnikele ja esitasime traditsioonilise avaküsimuse: „Mis on haldusmenetluse ülesanne?“ Üllatuslikult vastas üks ametnik koheselt, et haldusmenetluse ülesanne on kaitsta haldusmenetlust läbi viivat ametnikku haldusmenetluse adressaadiks olevate isikute eest. Selgitan nüüd seda, mida selgitasin siis: haldusmenetluse põhieesmärk ei ole ametniku kaitsmine, vaid selleks on füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitse tagamine haldusmenetluses haldusorgani (kohaliku omavalitsuse, ametkonna jne) omavoli eest. Teisisõnu kohalike omavalitsuste ja teiste ametiasutuste ametnike tegevuse eesmärk haldusmenetluse läbiviimisel on isikute igakülgne abistamine ja seeläbi nende õiguste kaitse tagamine.Teoorias tundub see suurepärane, kuid praktikas valitsevat olukorda kirjeldab õiguskantsler Ülle Madise hiljutine artikkel Maalehes „Kas oled kogenud halduskiusu? Õiguskantsler Ülle Madise: sellist kiusamist on Eestis liiga palju“. Igapäevaselt inimesi ja ettevõtteid planeerimis-, ehitus- ja keskkonnaõiguse küsimustes nõustades ning esindades näeme paraku, et meie ametkondades kohtab halduskiusu erinevaid vorme liiga tihti. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120352095