Aastaid räägitakse Kremli narratiividest ja mõjutustegevusest. Mida see tähendab ja kuidas Eesti sellega võitleb? Kus oleme olnud edukad ning kus kipume alla jääma?Kuidas Eesti on võidelnud ja võitnud infosõja lahinguid? Kuidas tegutses salajane töörühm, mis töötas välja Eesti psühholoogilise kaitse alused? Kuidas suruti Vene mõjutusegevus Eestis marginaalseks nähtuseks? Kuidas see uuesti pead on tõstmas, seekord läbi vandenõuteoreetikute ja nende külje alla ujunud Vene režiimi kaastööliste aktiivsuse sotsiaalmeedias? Millised on valeinfovõrgustikud, mis Kremli narratiive Eesti avalikku ruumi toovad? Ja kuidas tunnevad ennast selle kõige keskel siinsed venekeelsed noored? Nende küsimustega tegeles Delfi uuriva toimetuse sari „VENE MÕJU“Venemaa kulutab eri andmetel oma propagandaoperatsioonidele 2-4 miljardit eurot aastas. Eriti on see hoogustunud täiemahulise sõja puhkemise järel Ukrainas, kui oma agressioonile otsitakse tuge, levitatakse valepõhjendusi ning püütakse halvata lääneriikide vastupanu. Pingutused meie inforuumi mõjutada ja kujundada Venemaale soodsat avalikku arvamust ning infovoogu ei ole midagi uut ega üllatuslikku. Eesti riigiasutused ja ajakirjandus on sellega silmitsi olnud aastakümneid. Kui traditsiooniliselt on hoiakuid Venemaa suhtes püütud mõjutada ka klassikalise pehme võimuga – kultuurisidemete toetamise ja vene kultuuri levitamisega, siis Ukraina sõda ja Eesti julgeolekupoliitika on pannud sellele tegevusele piiri ette. Nüüd on mõjutustegevus üksnes traditsioonilise kõva võimu ehk Kremli poliitiliste ja sõjaliste huvide teenistuses. Sari „Vene mõju“ keskendus 3 suurele teemale. Eero Epneri lugu keskendus sellele, kuidas riigistruktuurid on tegelenud Eesti psühholoogilise kaitsega ja Vene narratiivide ohjeldamisega. Suur muutus toimus pärast Pronksiööd, mil Vene eriteenistuste mõjutustegevus viis avaliku konflikti ja vägivallatsemiseni Tallinna kesklinnas. Seejärel pandi kokku salajane töörühm, mille tööst ja järgnenud sammudest kirjutab sari esimest korda. Martin Laine lugu harutas lahti selle, kuidas Vene strateegilised narratiivid hetkel Eesti avalikku inforuumi jõuavad. Üheks peamiseks kanaliks on sotsiaalmeedia mõjukas võrgustik vandenõuteooriaid, Kremli narratiive ja Eesti poliitika suhtes kriitilisi hoiakuid omavahel segavatest kasutajatest. Kuidas neist muuhulgas ka Kremli suuvoodrid ning sealsete narratiivide võimendajad on saanud, on Laine loo teemaks.Marta Vunš on oma loos ja oma magistritöös keskendunud siinsetele venekeelsetele noortele. Nad on praegu 30 aasta ühe olulisema haridusreformi keskmes, kui minnakse üle täielikult eestikeelsele haridusele. See teema on aastakümneid olnud Vene mõjutusegevuse keskmes Eestis. Kuidas noored end selle vastandustest pungil inforuumi foonil tunnevad, kuidas tajuvad oma kohta Eesti ühiskonnas ja oma tulevikku – see on Vunši loo teema.Kas ja kuidas sobib vabas riigis üldse psühholoogilise kaitse, infolahingute ja võõrriigi mõjutustegevuse vastu võidelda, kuula podcasti saatest. Stuudios on sarja „Vene mõju“ põhilugude autorid Eero Epner, Martin Laine ja Marta Vunš. Saadet juhib Delfi uuriva toimetuse juht Erik Moora.Sarja „Vene mõju“ on toetanud Open Information Partnership (OIP). Artiklite sisu on toetajast sõltumatu ning täielikult Delfi uuriva toimetuse loodud ja otsustatud.„Valeinfo: paljastatud!“ podcast on eetris üle nädala. Eelmisi episoode on võimalik järele kuulata Delfi Taskust, Spotifyst ja Apple Podcastsist.