USA PÄEVIK | Trump näitas neljapäeval ühe senaatori peal, mis juhtub vabariiklasega, kes teda ei toeta

Trumpi ei huvita, kas täitevkorraldused on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Järgmisel päeval on juba uued korraldused ja teemad. See on opositsiooni nõrgestamise meetod. Kui USA ähvardab Lähis-Idas Gaza kontrolli alla võtta ja „Euroopa teatris“ käivad rahuläbirääkimised Vene-Ukraina sõja asjus, siis USA sisepoliitika tiirleb jätkuvalt imporditariifide ja valitsuse kokkupanemise ümber. Trump on olnud ametis pea kuu aega. Selle aja jooksul on ta välja andnud ligi 100 presidendi algatust: ligi 70 täitevkorraldust ja muid proklamatsioone. Neid algatusi tuleb Valgest Majast nagu kärbseid suvise sõnniku pealt.Võrdluseks, Biden andis nelja aasta jooksul välja kokku 162 täitevkorraldust, Obama kaheksa aasta jooksul 277. Seega on Trump oma teist ametiaega alustanud ebatraditsiooniliselt. Ent Trump polegi traditsiooniline poliitik ega president. Samuti ei järgi ta tavapäraseid demokraatlikke veenmis- ega läbirääkimisvõtteid. Pealiskaudsele vaatlejale võib tunduda, et Trump on tugev juht. Ent lähemal vaatlemisel selgub, et mis võis esialgu tugevusena tunduda, peidab enda taga hoopis ohtlikku nõrkust. Seesama demokraatia, mida Trump õõnestab, võib talle endale saatuslikuks saada. LOE EDASI JUBA ARTIKLIST: https://epl.delfi.ee/a/120357305