Tõun ja Kate: meie esinemised on lõbusad ja juturohked

6. märtsil Kalamaja kultuuriklubis Uus Laine esinevad Tõun ja Kate jagavad lugejatega kontserti eel oma mõtteid ja ootusi.Olete teinud nii sooloprojekte kui töötanud koos teiste muusikutega. Mis on kummagi lähenemise plussid ja miinused?Tõun: Sooloprojekt on mu viimase aja ülesleidus. Ilmunud on seni vaid kaks sooloplaati. Üksinda esinemas käin, tõsi küll, sagedamini kui kellegi seltsis. Mõneti tore – ise valin, mida laulan, mis salmi hoopis ära jätan või kui pika soolo teen. Bändiga koos musitseerimine, isegi duos, on siiski märksa huvitavam. Kui aga bändid lagunevad või jäävad vanade lugude juurde toppama, ise tahaks aga veel ja värsket luua, siis tuleb teha sooloprojekt. Vähemasti lugude valmimist ja salvestamist naudin iga oma meelega. Esitada on neid üksinda keerulisevõitu, kui olen stuudios sisse mänginud näiteks neli erinevat pilli ja lisanud akordijagu taustavokaali. Siis tuleb jällegi kontserdi tarvis sõbrad appi kutsuda. Või esineda variandis mees ja kitarr.Kate: Mina oma üksi tegemisi sooloprojektideks ei nimeta. Pole mingit projekti. Teen laulu ja laulan. Mul sama nagu Tõunilgi, kui üksi esinemas käin, teen omi laule sellises järjekorras ja nii pikalt, kui tahan. On ka olnud esinemisi, kus tahetakse kindlaid laule kindlatesse kohtadesse, kui need on põimitud eeskavasse. Aga kellegagi koos musitseerimine on ka mõnus – rohkem värve ja silmsidet.Kevad on tulekul – uuenemise aeg. Kas teil on endal ka muusikaliselt midagi uut varuks või otsite ehk midagi uut?T.: Talvekuud on esinemiste poolest vaesed, mis annab aega uut luua, kevadel on sobiv esimesed viljad purki saada. Minul on tänavu plaanis välja anda järjekorras kolmas sooloplaat, koos Jaanus Nõgistoga samuti kolmas plaat. Vahelduseks salvestan paralleelselt ka instrumentaal-albumit ja täidan stuudiomuusikuna erinevaid steel-kitarri (aga ka bandžo, mandoliini, kitarri) soove. Märtsi kontserdikalender on tänavu üllatavalt täis, aga aprillis ja mais jälle lahedasti aega stuudiotööks. Kuid ka kalapüügiks.K.: Olenemata aastaajast on mul nii, et kui tuleb mingi mõte ja tunne, siis teen laulu. Mõned laulud on salvestamata, aga esitan neid ikka. Tegelikult juhtus just nii, et lobisesime Tõuniga sõbrapäeva paiku ja ta tuletas mulle meelde, et meil on paar minu laulu tegemata. Mul polnud need enam üldse meeles, kuna sobivad tegelikult jõuluaega, aga kui tihti neid jõule ikka on. Äkki järgmiseks jõuluks?Uue Laine kontsert on välja kuulutatud kui salongiõhtu, kus muusika kõrval ka veidi lobisete – rääkige sellisest kontserdiformaadist lähemalt?T.: Kuidas Uuest Lainest salong saab, on korraldajate nuputada, meie esinemised Katrin „Kate“ Mandeliga on igal pool juturohked ja lõbusad sõltumata sellest, mis saalis, aias või salongis üritus toimub. Laule ja jutte on kogunenud lava-aastate jooksul piisavalt, seega tuleb neist iga kord teha mingi valik. Nii ei ole kontserdid päris kunagi sarnased.K.: Ühinen Tõuniga.Mille või kelle muusikat olete viimasel ajal kuulanud? Kas on mingeid uusi leide või avastusi, mida soostute jagama?T.: Ma kuulan praegu palju muusikat n-ö õppeotstarbel. Püüan paremaks saada nii pedal-steel-kitarril kui ka bandžol ning mandoliinil. Ja siis weissenbornil ehk kaheksa-keelsel elektri-lap-steelil… Õppida ja harjutada aitab tänapäeval YouTube, olen võtnud ka aastaks tasulisi netikoolitusi nagu „Paul Franklin Method – Modern Music Masters“. Nende neti-õpetajate muusikat päris hoolega kuulangi. Aga sorida ja teha ikka veel uusi avastusi näiteks 70ndate briti folk-rokimaailmas kuulub ka mu nõrkuste hulka.K.: Oleneb kohast, tujust, isegi ilmast. Kõige rohkem kuulan muusikat autos. Liigutavaid laule on nii palju. Igas mõttes. Mõni muusika kisub kaasa ennast liigutama, mõni muusika võib jälle seest nii liigutada, et pritsib silmadest isegi siis, kui püüad metsikult osavalt varjata. Ja osa laulutekste on sellised, et sõnad ajas ise ei muutu, küll aga sõnade taga olevad mõtted muutuvad vastavalt sellele, kus sinu olemise punkt parasjagu on.Alles eelmisel aastal tuli teil välja uus album, „Portselanist koerad“ – kas kontserdil kuuleme lugusid ka sellelt albumilt?„Portselanist koerad“ on album, mille lugusid esitan kõige meelsamini oma sõprade Argo Toomeli ja Teet Vellinguga, olgu see siis Timm Trio. Paar lugu sealt lubavad ennast esitada ka üksinda esinedes või näiteks koos Jaanus Nõgistoga.Kommentaar: Tõun Kate’istKatriniga me oleme mänginud ja laulnud peaasjalikult tema tehtud laule. Kate kirjutab enamjaolt nii sõnad kui viisid ise. Tema laulude vahele põimin siis tunde järgi omi, mõnikord on juhtunud, et laulan Katrini üllatuseks midagi täiesti uut (mida pole temaga isegi mitte proovis varem mänginud). Ehk siis meie kava ei ole kunagi liiga täpselt paika pandud, vaatame „õunte pealt“.